Veidi üle kümne aasta kestnud perioodil, mil teehoolet on kümnes maakonnas korraldatud riigihangetega, ei ole üheski teehoolde lepingupiirkonnas algne lepingupartner vahetunud, pakkumuste esitajaid on olnud keskmiselt üks kuni kaks.

Muu hulgas tähendab see valitsuse hinnangul, et erinevalt riigi ootustest teehooldes piisavat konkurentsi ei ole tekkinud. Samas, Eesti viies maakonnas teevad praegu hooldelepingute alusel riigimaanteede hooldetöid ülal nimetatud äriühingud.

Ühtlasi tuleb arvestada, et riigi omandisse jäänud teehooldega tegelevate äriühingute aktsiate müük 2010. aastal ei õnnestunud ostusoovijate huvi puudumise tõttu.

Viimase paari aasta lumerohked talved on näidanud, et riik peab ka ilmastikuoludest tekkinud hädaolukordades senisest paremini hakkama saama. Teehooldusettevõtete ühinemisega liidetakse ka ressursid, mida on vastavalt vajadusele võimalik paindlikumalt kasutada.

Ühinemise kaudu moodustatakse üks riigi äriühing põhiülesandega teha vastavates piirkondades teehoolet. Samas äriühingu moodustamisega tekib ka riikliku strateegilise talihoolde reservi keskne valdamine ja käsutamine, häda- ja eriolukordades tegutsemine üle-eestiliselt teehoiu koordinaatorina ning teehoiu valdkonna uute tehnoloogiate ja koostöövormide katsetamine.