Väike-Maarja Valla Infoleht

2013. aasta 1. detsembril, Vello Jürna 54. sünniaastapäeval, tema lauljateest näituse koostamise eel, sain kinnituse ühest varasemast intervjuust küsimusele - kas just Väike-Maarja on see õige kant, kes tema lauljateest tähendust otsib ja Väike-Maarja muusikafestivalides seda edasi kannab.

1989. aastal esimesed rollid mänginud Vello Jürna on üle kümne aasta taguses intervjuus öelnud, et hääl on talle jumala poolt antud, auahnust ja ambitsioone, mida teater vajab, ta kaasa ei saanud. „Sellepärast pole teater mulle koduks saanud, ma ei lase teatrihullusel endale peale tulla. Mul on väga hea meel, et sellest Väike-Maarja poisist, kes kaua aega laulmisest midagi ei teadnud, nii palju alles on. Mis siis, et mind on väga palju lahti raiutud ja uuesti kokku pandud," rääkis tenor. Raadiointervjuus „Muusikast võlutud" 1998. aastal räägib Vello Jürna Väike-Maarjale mõeldes: „Eks igal ühel on üks koht maailmas, kus on majad kõige ilusamad ja inimesed kõige paremad."

Koolipõlves bändi solistina lauldes ja kohapealset populaarsust kohates sattus Vello Jürna pärast Väike-Maarja Keskkooli lõpetamist juhuslikult, paljuski tänu Uno Naissoole Tallinna Muusikakooli estraadiosakonda. Pärast armees omandatud helikopterite mehaaniku kutset jätkas Vello kammerlaulu ja klassika alal, mida ta alguses õppida ei tahtnud, sest polnud sellest kuulnudki.

Tee jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus Vello Jürna õpetaja, RAMi solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori laulma. 1987. aastal suundus Vello Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks. Kõrghariduse lauljana omandas aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna Konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. 1991. aastal lõpetasid Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu eriala koos Vello Jürnaga Ülle Tinn, Pille Lill, Villu Valdmaa ja Mart Mikk. Kristel Pappeli kriitika Mozarti „Cosi fan tutte" Fernando rollile 1989. aastal ajalehes Reede: "Vello Jürna esines Fernando rollis vabamalt ja veenvamalt kui don Basiliona "Figaro pulmas", maitsetut maneerlikkust oli hoopis vähem. V. Jürna õpib praegu Konservatooriumi viimasel kursusel. Teda tuleks tingimata edasi koolitada - asjatundlikus ja konkurentsitihedas õhkkonnas. V. Jürna on üks potentsiaalseid esitenoreid, aga kui ta kohe kõrvuni töösse sukeldub, ei pea hääl kaua vastu, rääkimata tehniliste probleemide lahendamisest."

Vello Jürna täiendas end Soomes professor Shen Xiang´i suvekursusel Savonlinnas. Aastatel 1990-1991 õppis ta Estonia teatri ja seltsi toetusel Itaalias maestro Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana's, Verdi sünnilinnas, kus õppis hindama aega ja järjepidevust. Carlo Bergonzit peetakse maailma üheks parimaks lauluõpetajaks, viimaseks bel canto meistriks.

Vello Jürna võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel 1989. aastal, publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel 1992. aastal ning oli 1991. aastal Modenas Pavarotti-nimelise võistluse fi nalist.

Aastatel 1996 ja 1997 töötas koos maestra Jenny Anveltiga Milano Konservatooriumis. Peale vägeva lauluhääle hinnati Vello Jürnat kui loomingulist isiksust. Mikk Mikiveri 1995. aasta jõulutervituses seisab: "Oli mu mööduva aasta põnevamaid ja mõnusamaid aegu see Tosca aeg... Teadsin tõesti Su häält ja olin nautinud seda täiel sõõmul, aga õppisin nüüd tundma Sind kui väga liikuva ettekujutusega ja paindlikku näitlejat ning omanäolist isiksust."

Estonia solistina laulis Vello Jürna üle 30 ooperiosa. Meeldejäävaks kujunesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, Don Jose ja paljud teised nõudlikud rollid. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuise teatris laulis ta Stockholmi kuninglikus ooperis, Norra ja Läti rahvusooperis, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrites ja mujal.

Vello Jürna on laulnud paljudes kirikutes ja kammersaalides üle maailma. Lauljatöö kõrvalt algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudel aidata nautida muusikast osasaamise rõõmu. Kõik tenori unistusterollid ära laulnud Väike-Maarja poiss Vello Jürna tähistanuks 1. detsembril 2009 oma esimest juubelit. Tema 50. sünniaastapäeva auks toimus Väike- Maarjas 27.-29. novembrini esimene muusikafestival. Tänavu leidis aset juba teine Vello Jürnale pühendatud vabariiklik vokalistide konkurss.

Väike-Maarjas laulis Vello Jürna pärast lauljakoolituse saamist üle pika aja 1998. aastal Väike-Maarja Gümnaasiumi aastapäeva aktusel, pärast seda mitmeid kordi erinevatel sündmustel, paari viimase ülesastumisega toetas ta oma häälega Väike-Maarja kiriku oreli restaureerimist ning Väike-Maarja kiriku orelirõdul vend Lembitu mälestust hingedepäeval 2006. aastal.

Hoolimata ajast ja võimalustest õhkus Vellost ikka uusi ja uuenduslikke ideid. 31. mail 2007 kutsus ta Laulasmaa koolis ellu interaktiivse galakontserdi Skype vahendusel ja temast pidi saama Laulasmaa kooli huvijuht. Paar nädalat hiljem 12. juunil 2007. aastal kutsuti Vello siit ajast igavikku.

Ühest Mart Kadastiku artiklist „Kolm tenorit" 8. septembril 2007 arutleb Kadastik: „Vähesed ooperid jätavad tenori ellu. Algul hukkuvad nad mängult, seejärel vokaalselt, siis moraalselt, lõpuks päriselt. Kuidas hoida lauljaid? Oletati, et Jürna südame murdis lahkumine Estoniast. Äraminek oli loomingulise kriisi tagajärg. Vello Jürna läks laotama asfalti. Enne surma jõudis ta laulule lähemale - Laulasmaa kooli huvijuhiks. Me ei tea, mis juhtus laulja hinge ja häälega. Me ei tea paljutki."

Vello Jürna lauluhäält on nüüd võimalus nautida helikandjatelt. 2006. aastal ilmus Vello Jürna laulude ja Piia Paemurru klaverisaatega ning Guido Kanguri loetud luulega helikandja „Unuvad õhtud". 2009. aastal anti Vello mäletuseks välja plaat „Elu nagu ooper" tuntud ooperiaariatega Vello Jürna mängitud rollidest. Mõlemaid plaate on võimalik soetada ka Väike-Maarja muuseumist.

Vello Jürna lauljatee näitust on võimalik vaadata detsembri lõpuni Väike-Maarja seltsimajas, seejärel rändab ta ringi. Vello Jürna lauljatee näituse koostasid Väike-Maarja Muusikaselts ja Väike-Maarja muuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali toel.

Marju Metsman
Väike-Maarja muuseum/
Väike-Maarja Muusikaselts

______________________________________________________

Kokkuvõte Vello Jürnale pühendatud vokalistide konkursist

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saalis osales konkursi 1. voorus 28. novembril 14 vokalisti Eestist, Lätist, Hiinast ja Koreast.

Konkursi 2. voor oli 29. novembril Väike-Maarja seltsimajas, kus kümnest lauljast pääses edasi 6.

3. voor toimus 30. novembril Tallinna Raekojas.

Konkursi žürii, koosseisus Robert Gilder, Ivari Ilja ja Pille Lill, jagas Väike-Maarja valla poolt välja pandud preemiad järgnevalt:
I preemia (1000 eurot) - Tamar Nugis, EMTA 3. kursus
II preemia (600 eurot) - Marlena Keine, EMTA 3. kursus
III preemia (400 eurot) - Aule Urb, EMTA 3. kursus

RO Estonia preemia ja Forum Cinemas preemia sai sopran Olga Zaitseva, Vello Jürna perekonna preemia bariton Tamar Nugis, Itaalia saatkonna preemia sopran Maria Melaha ning parima kontsertmeistri preemia Piia Paemurru.

Tänavuse muusikafestivali ja konkursi korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Pille Lille Muusikute Fond, kohaliku omaalgatuse programm, Leader-programm, Vello Jürna sugulased ja sõbrad, Gustav Põldmaa ja Hans Kruusamägi.

Väike-Maarja Vallavalitsus tänab oma koostööpartnereid - Pille Lille Muusikute Fondi ja Väike-Maarja Muusikaseltsi muusikafestivali ja vokalistide konkursi eduka korraldamise eest. Väike-Maarja Vallavalitsus tänab kõiki muusikuid suurepäraste muusikaelamuste eest ja soovib edu kõikidel edaspidistel esinemistel.