Viimsi vallavalitsus laskis teha vanaprouale uue aia, paigaldada värava alla kivisillutise ja istutada elupuud.

Lugu sai alguse 2012. aasta sügisel, kui Eha Haug avastas Tartu ülikooli kliinikumist koju jõudes, et tema ja naabrite majade ees oli teeäärne puudest ja põõsastest tühjaks raiutud. Prouale oli see šokk - ta ei olnud andnud nõusolekut kergtee rajamiseks, sest tema arvates sõitis projekt sisse tema maale ning lõikas sellest ära peaaegu paarsada ruutmeetrit. Viga tulenes sellest, et riiklikes registrites olid piiripunktid märgitud teisiti ning vald kui ka tee-ehitusfirma usaldasid seda infot rohkem kui Eha Haugi juttu. Kange proua aga laskis maa üle mõõta ning geodeet kinnitas tõsiasja, et arendus oli tõepoolest tunginud Eha Haugi maale ning puud ja põõsad eemaldati tema, mitte riigimaalt.

Maikuus, kui kergliiklustee avati, istusid toonane vallavanem Haldo Oravas ja abivallavanemad Endel Lepik ning Jan Trei proua terrassil ning vallavanem vabandas Eha Haugi ees, lubades, et kui on liiga tehtud, määratakse kannatajale ka asjakohane kompensatsioon. Sellega tundus, et lugu saab kõiki saab osapooli rahuldava lõpplahenduse, kuid tegelikkus kujunes teistsuguseks.

Proua soovib 52 ruutmeetri eest hüvitist

Eha Haug: „Kuna kogu lugu oli väga pikalt kestnud ja teed ju enam keegi üles võtma ei hakka, siis leppisime kokku, et aed nihutatakse tagasi endistesse piiridesse ja kinnitame krundi suuruseks 1048 ruutmeetrit. Esitasin 2013. aasta oktoobris ka avalduse, et soovin krundist välja lõigatud maatüki ehk 52 ruutmeetri eest kompensatsiooni. Olen aastaid maksnud vallale maamaksu ju 1100 ruutmeetri eest. Haldo Oravasega leppisime kokku, et alustame aia korda tegemisest ja lahendame ühe probleemi korraga,“ rääkis Eha Haug.

Ta kinnitab, et tee projekteerinud ettevõte AS K-Projekt laskis aia panna tagasi endistesse piiridesse, aeda ka tihendati, väravate alla pandi kivisillutis ning maha raiutud sirelite asemel istutati aia äärde elupuud, kuid rahaline kompensatsioon on endiselt saamata.

„Uurisin Uus Maa kinnisvarast, kui palju mu krunt väärt on ja nemad hindasid väärtuseks umbes 260 000 eurot (ca 240 eurot ruutmeeter – toim). Kusjuures kinnisvarabüroost kinnitati mulle, et peamine on selle juures maa enda väärtus, sest 1938. aastal ehitatud vana maja, kus pole isegi kanalisatsiooni, ei pidavat krundi hinda oluliselt kergitama,“ jutustas Eha Haug.

Vallavalitsuses selgus proua sõnul aga, et Viimsi vallas on elamumaa hinnaks 67 eurot ruutmeetri eest: „Ütlesin, et olen nõus ka väiksema summaga, kui kinnisvarabüroost öeldi, kuid 67 eurot tundus sellega võrreldes ikka liiga väike. Seepeale lubas vallavanem, et nad saadavad paari nädala jooksul ise krundile hindaja, kes ütleb, mis on maa tegelik väärtus. See oli möödunud aasta detsembris, kuid seni pole keegi hindamas käinud.“

Kuna otsad olid endiselt lahtised, saatis Eha Haug käesoleva aasta jaanuaris vallavalitsusse kirja, milles palus, et talle makstaks kehtivate müügihindade alusel kompensatsiooni 52 ruutmeetri eest, mille võrra vähendati tema 1100 ruutmeetri suurust maatükki, kuid sellele vastust ei saanud. 16. veebruaril pääses ta uuesti vallavanema vastuvõtule. 

Viimane vestlus tekitas tema sõnul nördimust: „Vallasekretär ütles, et kompensatsiooni mulle ei maksta, sest mu nõudmine on põhjendamatu. Palusin väljavõtet protokollist, kus oleks kirjas, et vallavalitsus keeldub mulle kompensatsiooni maksmast, kuid seda mulle ei antud.“

Vallavalitsus peab kompensatsiooni põhjendamatuks

Kui Eha Haugi sõnul on ta nõudnud kompensatsiooni juba 2013. aastast ja väidetavalt on seda talle suusõnaliselt ka korduvalt lubatud, siis Viimsi vallavalitsus on seisukohal, et Eha Haugi kompensatsiooninõue ei ole põhjendatud ja seda on talle ka korduvalt selgitatud.

Viimsi valla maa- ja planeerimisameti juhataja Erik Vesti selgitusel leidis AS Geomark 2013. aastal Eha Haugi krundi ülemõõtmisel küll, et 1100 ruutmeetrisest maatükist jääb osa kergliiklustee alla, kuid Maa-ameti kinnitusel ei olnud ASi Geomark tehtud mõõdistused päris täpsed. Nimelt olid piiripunktide asukohad krundi asendiplaanil märgituga pisut nihkes ja krundi suurus on seetõttu tegelikkuses olnud alati umbes poolsada ruutmeetrit väiksem, kui 1983. aasta plaanimaterjalidele kirjutatud. Kuna Eha Haugi kadunud abikaasa erastas 1990ndatel aastatel maa just plaanimaterjali alusel, siis kehtivad praegugi krundi asendiplaanile märgitud piirid, mille järgi mõõtes on krundi tegelik suurus 1048 ruutmeetrit. Selle tulemusel kirjutasid Viimsi vallavalitsus, Eha Haug ja AS Geomark alla kolmepoolsele lepingule, millega krundi suuruseks kinnitati 1048 ruutmeetrit.

Mis puudutab Eha Haugi krundi väärtust, siis tunnistab Erik Vest, et ühel vallavalitsuse kohtumisel Eha Haugiga vaatas ta internetist tõesti Miiduranna elamumaa turuhindu ning need olid umbes 60-70 eurot ruutmeetri eest: „Ma ei usu, et 260 000 ainuüksi tema krundi eest on õige hind. Pigem pakuks, et tiheda liiklusega tee ääres asuva krundi, millel puudub merevaade, ruutmeetri hind on madalamgi, kui tookord ütlesin.“

Viimsi vallasekretär Kristi Tomingas kinnitas, et vallavalitsus peab kompensatsiooninõuet tõepoolest põhjendamatuks: „Mõõtmise tulemusel selgus, et 1048 ruutmeetrit on planeeringul märgitud piiride järgi krundi tegelik suurus ja 52 ruutmeetrit, mille peale jääb ka kergtee, ei ole tegelikult Eha Haugi krundist välja lõigatud, vaid see pole planeeringu järgi tema krundi osa kunagi olnudki. Tõsi, ta maksis aastaid maamaksu 1100 ruutmeetri eest, kuid ta ju kasutas ka seda 52 ruutmeetrit maad ja praegu ta enam selle eest ei maksa.“

Eha Haugi soovi kohta saada vallavalitusest protokolli väljavõte, mis kinnitab, et vallavalitsus keeldub talle kompensatsiooni maksmast, ütles Kristi Tomingas, et tookordset kohtumist ei protokollitud: „Me oleme korduvalt selgitanud, et ei pea kompensatsiooninõuet põhjendatuks. Vastasime tema avaldusele kirjalikult juba 2013. aasta oktoobris, kus selgitame, miks ei ole nõue põhjendatud.“

Lisaks kinnitab vallavalitsus, et on andnud endast kõik, et küsimus leiaks rahumeelse lahenduse ja tegelikkuses olevat 52 ruutmeetri maa väärtus juba kompenseeritud. Nimelt on vald kulutanud vanaproua krundile 9000 eurot – varem ei olnud väravate all kivisillutist, tavalise 1,2 meetri kõrguse lippaia asemel on nüüd kõrgem ja tihendatud müraisolatsiooniga aed ning istutatud on üle 50 elupuu.