Vastuvõtjad andsid põhjaliku ülevaate koguduse tegevusest ja funktsioonidest. Kogudust juhib üheksaliikmeline nõukogu ja pastor, kelleks oli väga sümpaatne ja külalislahke proua Annakatrin Kolbe. Pastori eluruumid, kantselei ja kogu seltsitegevus leidis aset pastoraadi hoones. Nõukogu komisjonid ja alakomisjonid juhivad ühiskondkilel alustel koguduse elu. Pastoraadile kuulub lasteaed, diakooniakeskus, metsasurnuaed ja lisaks veel kogu seltsi- ja kiriklik tegevus: leeriõpetus, laulukoorid, pasunakoor, flöödi- ja kitarriring, kino-, kirjandus- ja naiste juturing, piibliõpetus- ja palvering, väikelastele mõeldud mängudering ja Lastekirik. Koos organiseeritakse väljasõite ja korra kuus toimuvat "Söömine seltskonnas". Alates 2009. aastast õpib grupp sakslasi eesti keelt selleks, et teineteisest paremini aru saada.

Sealne kirik kannab seega vastutust kogu sotsiaalse ja kultuurilise tegevuse eest. Mõte liikus koheselt seda pidi, et kui ei oleks olnud vahepealset nõukogude aega, kuhu ja kas oleks siis meie kirik välja arenenud. Kõik töötas laitmatult ja inimesed panustasid väga palju vabatahtliku tööna. Oli tunda kogukonna kokkuhoidmist ja üksteisest hoolimist.

Reis viis meid maakonna keskusesse Husumisse ja Saksamaa Veneetsiaks kutsutud Friedriechstadti . Kirikutes saime alati giidi lahkel loal ja palvel häält ja akustikat proovida. Kuna piirkond asus Põhjamere ääres, nägime kuulsat tõusu ja mõõna. Nägime võimsaid tamme ja valle, mis olid ehitatud vee ja tormi kaitseks. Erakordne oli süsteem maa juurde võitmiseks merelt. Meelde jäid rohkearvulised tuulegeneraatorid. Tuult jätkus seal küllaga. Tundsime seda isegi omal nahal, kui mere ääres liivatormis mõõna vaatasime.

Palju elevust pakkus jalgrattamatk Hamburger Hallingusse. Sealsel looduskaitsealal tegutsesid linnu- ja loodusteadlased. Kuna tegemist oli ühe jõukama põllumajanduspiirkonnaga, olid kõikjal suured lamba- ja veisekarjad. Metsa oli kesiselt, seevastu laiusid kõikjal põllu- ja rohumaad. Tiheda asustuse tõttu läbisime paljusid väikseid külasid, mis paistsid silma kõrge heakorra, iluaedade ja rooside rohkusega. Tüüpiliseks elamuks tundus olevat punastest tellistest ja rookatusega kahekorruseline maja, mille teine korrus paiknes katuse all.

Südamesse läks väljasõit Eiderstedti vanadekodusse. Sealne elu-olu ületas ka kõige suuremad ootused. Kogu elamine oli detailideni läbi mõeldud ja eakate jaoks võimalikult mugavaks tehtud. Seal toimus ka meie kontsert, mis sai väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Kõik kooriliikmed elasid peredes. Seeläbi tekkisid väga soojad ja isiklikud sidemed meie j a vastuvõtjate vahel. Vastuvõtt oli detailideni läbi mõeldud j a viimse hetkeni planeeritud. Õhtused koosviibimised olid enamikus pastoraadis, kus andsime ka väikese kontserdi. Saksa rahvas armastab samuti laulu ja nalja, nii et õhtud kulgesid ühiselt nii saksa kui eest keeles lauldes. Palju oli vaeva nähtud külaliste kostitamisega. Saksa toidud olid rikkalikud ja väga maitsvad.

Reisil vajasime muidugi tõlgi abi. Suurepäraseks tõlgiks ja humoorikaks reisikaaslaseks sai sellel reisil meie jaoks Leelo Palk. Suured tänud talle selle eest kogu meie laulurahva poolt!

Täname kõiki sponsoreid ja toetajaid: AS Kunda Nordic Tsement, Kunda linna klubi nõukogu, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Kunda- Auto AS ja härra Arvo Kullamaa.

Suurimad tänud meie dirigentidele Kaie Ajale ja Valentina Lahnele aastatepikkuse järjekindla töö eest laulukoori juhendamisel ja Enna Laanemetsale selle reisi korraldamise eest!

Kogu ettevõtmine sai alguse 2008. aastal alanud sõprussidemetest Eesti ELK Kunda koguduse ja Ostenfeldi koguduse vahel. Täname Heldur Lahnet meeldiva koostöö eest!

Ootame oma lahkeid võõrustajaid järgmisel aastal Kundasse vastuvisiidile.