2014. aastal kodanikualgatuse korras ellu kutsutud idee elujõudu tõestas 2015. aasta juunis 16 esimese pilli valmimine, just niipalju jõudis esimese lennu 18 alustajast lõpusirgele. Huviliste hulk oli aga oluliselt suurem, nii otsustaski projekti juht Epp Välba avada 2015. aasta septembris uue kursuse. Aluseks sai praktikute-pillimeisterdajate kogemustele toetudes valmis kirjutatud õppekava, mille järgi ligi 1200 akadeemilist tundi väldanud õppetöös kulub 800 tundi iseseisvale meisterdamisele, vaid väike osa igakuistele teooria- ja praktikatundidele Viljandi Kutseõppekeskuse ruumides.

Gruppi, kuhu teiste seas kuuluvad ka tuntud muusik Jaan Pehk, juba varem lõõtsamängijana tuntud Hannes Põllu ning Toila gümnaasiumi direktor Riho Breivel, kandideeris 31 soovijat.

„Valiku kriteeriumiks sai põhiliselt kaks asjaolu: kasuks tuli puidutöö kogemus ja varasem kokkupuude muusikaga. Lisaks sai seekord arvestatud ka geograafilist aspekti, meie soov oli, et kursuslasi oleks erinevatest Eesti piirkondadest – nii saame lõõtsapisiku viia ka neisse maakondadesse, kus meile teadaolevalt lõõtsamänguga veel nii elavalt ei tegelda," selgitas kursuse korraldaja Epp Välba.

Kursuse peajuhendaja, Põlvamaalt pärit pillimeistri Heino Tartese eestvedamisel läbiti kõik pilliehituse etapid – ehitati vahelõõts, otsalaud, bassipall, sõrmlaud. Suur osa detaile ehitati kutseõppekeskuse puidutöö õpetaja Kalmer Linnu juhendamisel, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia loomeinkubaatoris valmistati metallehistööks vajalikud abivahendid. Pillide hääled telliti itaalia Cagnoni tehasest.