(Foto: Harku Valla Teataja) Eestielu

Kui palju neid on, kes vallarahva tahet volikogu tegevuse läbi väljendavad, paneb paika seadus. Harku vallavolikogus on 21 liiget. Miks just 21, aga mitte 15 või 25? Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lõige 2 ütleb nii: “Volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt: üle 10 000 elaniku – vähemalt 21-liikmeline volikogu”.

Kuna Harku vallas oli selleks hetkeks rahvastikuregistrisse oma koduna märkinud ligi 12 000 inimest, siis nii see arv 21 ka paika sai.

Saage siis veelkord tuttavaks rahvaasemikega vallas: Aadu Kana, Ain Kabal, Arne Kask, Anti Aarema, Arno Hirtentreu, Deiw Rahumägi, Ene Alttoa, Galina Kostõleva, Helikar Õepa, Allan Kiil, Jaanus Härms, Kaido Kruusoja, Eddi Tomband, Val Rajasaar, Meelis Härms, Olav Aarna, Ott Kasuri, Priit Kotkas, Sulev Roos, Toomas Vilosius, Marju Aolaid.

Üks asi on volikogu istungid, kus vallarahvale olulisi otsuseid tehakse – valla põhimääruse kohaselt toimub volikogu korraline istung iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 16, kui volikogu esimees ei ole määranud teisiti. Kes istungeil toimuva vastu süvahuvi tunneb, sellele teadmiseks: volikogu istungid protokollitakse ja salvestatakse. Protokollid vormistatakse eesti keeles kolme tööpäeva jooksul. Salvestisi säilitatakse volikogu kantseleis 30 päeva.

Protokollid on avalikud ja kõigile kättesaadavad, need on üleval ka valla kodulehel www.harku.ee . Salvestistega on pisut keerulisem lugu. Neid võivad vabalt kuulata volikogu ja vallavalitsuse liikmed, seda küll vallavolikogu kantseleis.

Kes aga tahab salvestisest koopiat saada, sel tuleb esitada volikogu kantseleile põhjendatud kirjalik taotlus. Koopia väljastatakse volikogu esimehe nõusolekul.

Aga vallavolikogu töö ei käi ainult istungitel, tegutseb ka hulk alalisi komisjone. Harku valla volikogus on neid suhteliselt väikese volikogu liikmete arvu kohta päris palju, tervelt kuus: majandus-, ehitus- ja planeerimis-, maaja keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja kultuuri- ning revisjonikomisjon. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni, aga pole ka keelatud (ja nii Harkus sageli ka on) osaleda mitme komisjoni töös.

Miks just sellised komisjonid ja miks just nii palju? Otsustamine on täiesti kohaliku volikogu kätes, seadus nõuab igal juhul ainult revisjonikomisjoni olemasolu.

Enamasti istuvad komisjonid koos kord kuus, vajadusel ka tihemini. Kui vaja on olnud, on mõni komisjon vahel pidanud koosolekut isegi kaks korda kuus, aga samas teine komisjon on kümne kuu jooksul koos käinud ainult neli korda.

Ei ole olemas ühte komisjoni, mis inimesele eluliselt ja igapäevaselt kõige olulisem on. Valla põhimääruse kohaselt on komisjoni ülesanded sellised:

• Lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine komisjoni tegevusvaldkonnas ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks.

• Volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine ning arvamuse andmine volikogu õigusaktide eelnõude kohta.

• Volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine komisjoni tegevusvaldkonnas.

• Muude volikogu või volikogu esimehe poolt antud ülesannete täitmine.

Praktikas käib komisjoni töö nii. Volikogu esimees suunab komisjonile otsuse eelnõu, mida siis komisjon arutab ja hiljem kannab arutluse tulemused ette volikogu istungil. Komisjoni otsus on aga nõuandev ja ei ole siduv, otsus eelnõu kohta tehakse ikka volikogu hääletusel. Komisjon uurib mingit teemat sügavamalt, kui volikogu istungil seda käsitletakse. Seega ollakse asjaga rohkem kursis ja volikogul tuleb usaldada oma komisjoni arvamust.

Lähemate kuude jooksul tutvustame valla lehes kõiki komisjone: kirjutame nende tööst ja inimestest, kes seda tööd teevad. Kui lugejal juba ette on mõni küsimus meeles mõlkumas, võib sellest lahkesti teada anda.