Tiit-Rein Viitso on rahvusvaheliselt tuntud eesti keele ja selle sugulaskeelte uurija. Tähelepanuväärne on ka tema tegevus õppejõuna ning teadusorganisatsiooniline ja ühiskondlik aktiivsus. Viitso on avaldanud ligi 250 publikatsiooni, millest enamus on pühendatud eesti keelele ja selle lähedastele sugulaskeeltele.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Laureaadi valib välja ning teeb valitsusele ettepaneku preemia määramiseks Wiedemanni keeleauhinna komisjon. Viitso kandidatuuri esitasid Wiedemanni keeleauhinna komisjonile Emakeele Selts ja Tartu Ülikool.

Wiedemanni keeleauhinna suurus on 31 956 eurot. Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Möödunud aastal määrati Wiedemanni keeleauhind emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile Ain Kaalepile, aasta varem väliseesti keeleteadlasele Ilse Lehistele.

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann on väljapaistvamaid eesti keele ja kultuuri uurijaid läbi aegade ning püsiva teadusväärtusega saksakeelsete „Eesti-saksa sõnaraamatu” (1869), „Eesti keele grammatika” (1875) ja „Eestlaste sise- ja välisilmast” (1876) autor.

Wiedemanni keeleauhinna mõte sai alguse 1988. aastal Väike-Maarjast Jüri ja Irma Silla perest, 2004. aastast on keeleauhind riiklik.

Keeleauhinna 1993. aasta laureaat Uno Liivaku on öelnud, et Wiedemanni auhind on otsekui koputus kõigi nende südamele, kellele teised keeled on armsamad kui emakeel.

2011.a Wiedemanni keelepäev toimub Väike-Maarjas 27. aprillil. Rahvamajas saab sel päeval kuulata keelealaseid ettekandeid Eesti juhtivatelt keeleteadlastelt, keeletammikusse aga lisandub Tiit-Rein Viitso nimipuu.