Vene kodanik Daniil: kodumaal olen reetur, keda ootab 15 aastat vanglat, aga mu otsus oli ainuõige

„Lahkusin Venemaalt 2015. aastal ning siis ei kujutanud ma ettegi et sellest saab suurim võit minu elus,” ütleb rahvusvahelises suurfirmas töötav IT-spetsialist Daniil Maalehele. Ta on valmis oma elust ja mõtetest avameelselt rääkima, kuid palub lähedaste turvalisuse huvides oma perekonnanime mitte avaldada.

Daniili jaoks tõi mõttemuutuse 2014. aasta kevadel toimunud Krimmi annekteerimine.

„Olin segaduses, ei suutnud seda olukorda uskuda,“ sõnab ta. Toona oli Venemaal võrdlemisi vaba ja reaalseid sündmusi kajastav meedia veel kättesaadav, ent viimase kaheksa aastaga on olukord täielikult muutunud.

„Ma ei tarbinud riigi propagandameediat. Olin seepärast kohe kindel, et esimeseset suurest konfliktist Venemaa ja lääneriikide vahel pärast külma sõja lõppu ja Berliini müüri langemist ei saa tulla mitte midagi head. Arvasin juba siis, et tänapäeval ei peaks asjad nii käima,“ räägib ta. „Otsustasin teha kõik, mis võimalik, et kodumaa tolm oma jalgadelt pühkida, sest Venemaal, mida valitsetakse selliste põhimõtetega, ei saa olla tulevikku. Mõtlesin, et oleme elukaaslasega paar aastat eemal, vaatame kas olukord pareneb,” meenutab ta.

Noormees ei osanud uneski näha, et ta ei saagi enam oma kodumaad ja sugulasi külastada.