Vallavanem Jaanus Barkala on esialgu veel resoluutsem: „Lasteaiakohti pole ega tule ka!”

Koosolek Otepää vallavalitsuses

Hiljem parandab ta ennast, et inimesed, kes endale vallas töö ja elukoha leiavad, oma lapsed kooli panna ikkagi saavad. Ülejäänud tuleb ümber asustada teistesse paikadesse, pakub Barkala. Aga lasteaiakohti vallas ikkagi pole, teatab ta.

Ukrainlased saavad end Barkala sõnul järjekorda panna nagu ülejäänud eestimaalasedki. „Teate isegi, kuidas Tartus on, järjekord on kolm-neli aastat. Me ei saa eelistada ukrainlasi oma inimestele. Nad on meiega võrdsed,” selgitab ta.

„Mina ütlen, et riigi poolt on kuritegu – ma rõhutan, kuritegu – vedada nii väiksesse omavalitsusse nii palju [sõjapõgenikke] kokku. See on hoolimatu suhtumine!” pahandab vallavanem.

Haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp ütleb, et mõistab Otepää vallale langenud suuremat survet, sest seal on olnud rohkem majutusasutusi, kellega sotsiaalkindlustusamet koostööd teeb.

Ta möönab, et riigi ja omavalitsuse koostööd on vaja paremini planeerida, et see, kuhu põgenikud elama satuvad, ei sõltuks ainult sellest, kus on vaba ajutine majutuskoht.

Teisalt juhib Sapp tähelepanu, et põhiharidus on koolikohustuslikus eas lapse põhiõigus. Kui inimene on ajutise kaitse saanud, peab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil laps elab, ta oma elanike nimekirja registreerima ning koolikoha ja vajalikud avalikud teenused tagama, selgitab Sapp.

Näiteks Otepää gümnaasiumi õppekohtade arv on ministeeriumi andmetel täitmata 71% ulatuses. Ka Pühajärve põhikooli mahuks lapsi praegusest 116st peaaegu poole rohkem.

„Otepää valla võimuses on õppekohti juurde luua, sest õppepinda on Otepää valla haridusasutustes piisavalt,” kinnitab Sapp. Raskem võib olla uusi töötajaid leida.

Selle nädala seisuga on Ukraina sõjapõgenikest lapsi Otepää valla haridusasutustes kirjas vaid kuus.

Loe pikemalt olukorrast Otepääl artiklist „Otepää pagulaspesa peab laiali lendama”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid