AIN LÄHEB MAALE ELAMA | Köögi ehitamine: odavalt, aga hästi

Maale kolimise blogis jätkan köögi remondi ja kujundamisega. Köök on kodu süda ja nii pöörasime ka meie selle kujundamisele ekstra tähelepanu.

Köögi remontimisel tegime kõik ise, sest valdavalt poodides pakutava kraami paigutamine palkseinte ja puupliidiga ruumi tundus kuidagi kohatu. Meie soov oli aga saada kõik korda võimalikult odavalt ja hästi.

Seega panustasime köögiremonti rohkesti tööd, mitte niivõrd raha. Olen seda vist juba korduvalt maininud, et vana maja remontides on hea see, et ei pea iga nurka rangelt vinklisse ajama. Eks tehes püüad ikka asjad loodi saada, aga tihti tuleb seda teha mõne teise koha arvelt või siis mingite kiilude või muude tasanduseks kasutatavate asjanduste hinnaga.

Meie maja esimese korruse planeering on ajalooliselt selline, et hoone keskel seisab korstnajalg, mille küljes on ahi ja pliit. Ahju köetakse ühest toast, teine külg aga ulatub teise tuppa. Pliidi soemüür ulatub omakorda kolmandasse tuppa. Ajalooliselt on kõik need ruumid just niimoodi ümber küttekollete olnud avatud. See on ka mõistetav, sest kui majas tegutses omal ajal teemaja, siis oligi tarvis suurt avatud pinda.

Elu käigus on köök ja köögi naabruses asuv tuba kahest suurest toast laudadest seintega eraldatud, paigaldatud uksed. Nii sündiski planeering, mille meie maja ostes saime – esimene korrus koos köögi ja kolme toaga.

Avatud köök koos söögitoaga

Kohe alguses võtsime ühe nendest vaheseintest ilma pikema jututa maha, ka uks läks välja. Nii saime endale avatud köögi koos ühe suure toaga – tulevase söögitoaga, millel kokku pinda 60 m².

Palkkonstruktsioon jäi sedasi, et köögi ja toa vahele üles jäi kolm palgirida alles, aga kuna alumise korruse ruumid on kõrged (285 cm), jäi ka ava suurus piisavalt kõrge (225 cm).

Köögi pindalast läks umbes 10 m² vannitoa jaoks, selle valmimist olen juba kirjeldanud. Kõrvuti vannitoaga hakkasin tasapisi planeerima ja ehitama kööki.

Eks nagu sellistel puhkudel ikka, selgub lõplik tõde sageli töö käigus. Noh et mida saab ja mida ei saa ja mis ei ole lihtsalt mõistlik. Ostsin hakatuseks kümmekond viie meetri pikkust hööveldatud 120×14 mm mõõtudega lauda ning portsu 44×44 mm hööveldatud ja kanditud prusse.

Võitlus propellerlaudadega

Palkide puhastamise raske ja tolmuse töö olin köögis ning ühes suures toas juba ära teinud. Seejärel lõin laudadega üle köögipoolele jäävad ülemised palgiread. Kuuri alt leidsin ühe tohutu plangu (neid on seal tegelikult veel) mõõtudega 35×20 cm. Selle pealispind nägi alguses küll üsna kole välja, aga tegin kindlaks, et puit on tugev ning saagisin plangu sirkelsaega pikkupidi pooleks. Puhastasin ja lihvisin saadud tüki ära ning nii sain 14×12 mõõtudega ebastandardse prussi, mis läks postiks-toeks köögi ja toa vahele tekitatud ava keskele.

Vahepalana olgu märgitud, et puitmaterjal, mida müüakse, võib olla ikka kaunikesti viletsa, õigem oleks öelda äärmiselt ebaühtlase kvaliteediga. Väikeste prusside kohta pole mul ühtegi halba sõna, aga kuigi laudu sain ise valida, ilmnes hiljem ikkagi, et peaaegu kõik nad kiskusid rohkem või vähem propellerisse.

Ise ma neid enam kusagil staablis ei hoidnud, sest hakkasin kohe kasutama. Õnneks polnud mul kuigi pikki juppe vaja, vaid paar-kolm nelja meetrit lauda läks seina, teised said juba lühemad. Neid kõige pikemaid tuli nende kõveruse tõttu kinnitada ikkagi kruvidega, et vastavalt kuivamisele saaks neid siis hiljem kas kõvemini kinni keerata või kinnitusi järele lasta. Lühemad lauad said seina ilma peata naeltega. Unustasin veel märkida, et laudade alla läksid ka reikad – ikka selleks, et sein enam-vähem sirge saaks.

Ava toapoolsele poolele tegin lihtsalt laudadest raami, et suheliselt sinka-vonka kulgevaid palgiotsi ära peita.

Köögi seinad jooksevad ligi saja aasta vanuse palkmaja kohta üksteise suhtes päris talutavalt sirgelt. Näiteks toapoolse ja välisseina vahe kummaski nurgas oli vaid sentimeeter-poolteist, teisipidi seinte vahe maksimaalselt 5 cm. Määravaks sai see ennekõike laeplaatide lõikamisel – ühed äärmised plaadid said mõõtu lõigatult minimaalse koonuse, teise lae serva jäi kõige laiemas kohas 3 cm pragu, aga niikuinii lähevad laeservadesse ka liistud.

Seejärel alustasin viimistlusega, millest kirjutan juba järgmises osas.