Vändras asuv õunatalu avas suvekohviku
Vändras asuv Piesta Kuusikaru talu avab sel suvel külastajatele ühel päeval nädalas talukohviku uksed, ettetellimisel võõrustatakse ekskursioonigruppe, samuti pakutakse väiksematele gruppidele võimalust korraldada kohviku köögis kooskokkamise ja muid üritusi.
„Alustasime suvise talukohvikuga. Augusti lõpuni saavad ühel päeval nädalas kõik soovijad meile külla tulla,“ ütleb pereettevõtte perenaine Külli Eller.
Piesta on ajalooline külanimi ja peretalu põhitegevus on kaasaegsel viisil põnevate õunatoodete valmistamine. Tootevalikus on õunamahl, alkoholivaba glögi moodi vürtsikas õunajook, õrna mündiga õunasiirup, aeglaselt kääritatud õunaäädikas, gurmaanide lemmik õunastroop, õunamarmelaad ja uudistootena lisandub jaanipäeva eel salatikaste.
Alustasime suvise talukohvikuga. Augusti lõpuni saavad ühel päeval nädalas kõik soovijad meile külla tulla.
Stroop? Stroop on rikkaliku maitsega õunasiirup, mis sobib nii kala ja kana, pannkoogi kui ka erinevate juustudega, selgitas perenaine. Tegemist on auhinnatud tootega – esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu Piesta õunastroop maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna.
Talus võetakse kokkuleppel vastu ka ekskursioonigruppe, et tutvustada väiketootmise tegevustikku alates mahlapressimisest kuni oma kaubamärgi loomiseni. Külalistele näidatakse noort maheõunaaeda ning õunamaja, kus valmivad Piesta õunatooted. Nii kohvikukülastuse kui ekskursiooni käigus on hea õnne korral võimalus degusteerida ka alles katsetamisel olevaid uusi tooteid – juunis näiteks pehmeid marmelaadikomme.
Talu kohvikus ja köögis toimus sel kevadel esmakordselt ka selline seltskonnaüritus, kus valmistati ühiselt mitmekäigulist rooga.
Omaette väärtus on külastajate jaoks peretalu esivanemate lugu, mille kohta on loodud fotoväljapanek. Vändra metsas Pärnumaal asuva Piesta Kuusikaru talu lugu algas 1868. aastal, mil praeguse peremehe Hardi Nigulase vaarisa Gustav ostis talu endale päriseks tollaselt Vana-Vändra mõisnikult.
Gustav Jürgenstein oli rahvuslane, kelle saatus on Eesti elu edenemise võrdkuju – ennast vaeslapsest üles töötanud mehest sai esmalt kingsepp ja seejärel taluperemees.
Isatalu päris noorem poeg Voldemar, kuna vanemad vennad Johann ja Anton olid eelkõige kooli- ja kirjamehed. Talu edulugu lõppes järsult 1940ndatel, kui pääseti küll küüditamisest, kuid kodukohast tuli lahkuda.
Talu taastamisega alustasid järeltulijad 2014. aasta kevadel tühjalt kohalt – endisaegsed taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. 2016. aastal istutasid talutaastajad oma õuele esimesed noored õunapuuistikud.
