Tori vallas vaid poolteist aastat tegutsenud saeveski haub juba laienemise plaani
Eesti üks vastsemaid puidutööstusi Tori Sawmill alustas hoogsalt – juba poolteist aastat pärast tootmise alustamist kavandab ettevõte laienemist.
Tori Sawmilli asutasid vennad Roald ja Reigo Orm, kes olid sealsamas juba oma 15 aastat puidukaubandusega tegelenud. Nende teisel ettevõttel Tori Timber oli seega suurepärane ülevaade üleilmsel puiduturul toimuvast, nõudlusest erinevate tootegruppide järele, pakkumisest, samuti oli neil aastate jooksul välja kujunenud enam-vähem kõikidele kontinentidele ulatuv kliendibaas.
Nagu vennad nüüd ütlevad, andsid just need teadmised neile kindluse sisuliselt tühjale kohale uus saetööstus püsti panna, olgem ausad, tööstuse, eriti veel puidutööstuse jaoks üsna keerulisel ajal, mil senised toorainekanalid on ära kukkumas ja avalikkuses suureneb raietevastasus.
Noor firma, aga juba laieneb
Kuigi tootmine käib täie hooga – kahes vahetuses –, siis juhtkond alles sätib ennast sisse ja kunagisest piirkonnale elektrit jaganud alajaamast ümberehitatud kahekorruseline kontorihoone pole veel lõpuni valmis. Küll aga on tehase ümber laiuvad platsid ümarpalgivirnu täis – olukord on praegu lihtsalt selline, et toorainet tuleb osta siis, kui seda saada on, ja nii palju, kui võimalik.
Tori Sawmilli piiritagused toormeprobleemid suuremat ei puuduta, sest suurem osa palgist tuleb neile Eesti metsadest, aga ka Eestis on riigimetsades praegu linnurahu, seda peab ka suur osa erametsaomanikest ning seetõttu on mai ja juuni tooraine hankimise seisukohalt üsna kesised kuud. Sestap tulebki kevadel vähemalt paari kuu varu valmis soetada.
Osalt palgitoormele piisava ruumi leidmiseks, osalt ka otseselt tootmise laiendamiseks soetatigi olemasolevale, kunagise farmikompleksi maa-alale lisaks teist samasuur naaberkinnistu, mille ettevõtte vajadustele vastavaks korrastamisega peagi pihta hakatakse.
Saetööstus kasutab praegu umbes 10 000 tm palki igas kuus.
Madala kvaliteediga palgi väärindamine
Ettevõtte toodangu lõviosa moodustavad erineva pikkuse, laiuse ja ristlõikega kaubaaluse lauad või siis oleks õigem öelda pakendielemendid, sest tarnitakse seda väga paljudele pakenditootjatele üle maailma ning peaasjalikult toodetaksegi nendest kaubaaluseid ja pakendeid. Kogu tootmine on tellimuste põhine, standardseid tooteid pole.
Toorainena kasutatakse ära põhimõtteliselt kõik metsast tulevad puuliigid, aga Sawmilli tootmise eripära võrreldes teiste saeveskitega seisneb selles, et saetakse n-ö madalakvaliteetsemat puitu, mis jääb üle näiteks sellest, mida kasutatakse mööbli või ehitusmaterjali tootmiseks. Nii sobivad ettevõttele ka üraskikahjustustega kuused ja okslikud või mõne muu defektiga notid, mis muidu läheksid ühel või teisel moel küttepuuks. Ainult mädanikku ei tohi puidus olla.
Seega, sortiment, mis Tori Sawmillile kõlbab, on n-ö kvaliteetsemat sorti küttepuu ja paberipuu ning kehvapoolsem palk ja kõik, mis nende vahepeale jääb.
Saetakse palke pikkusega 2,5 ja 3,1 meetrit, palgi diameeter peab olema vähemalt 11 cm.
OÜ Tori Sawmill juhatuse liige Roald Orm märgib, et saetakse ka musta ja halli leppa, haaba ja ka vähem esinevaid puuliike, näiteks saart jt. Lihtsalt platsi peal tuleb enne saagimisse suunamist okas- ja lehtpuu eraldi sortida. Ja ka toodang tuleb vastavalt eraldi ning seda ka turustatakse erinevatele klientidele.
„Meil ei ole tooraine kvaliteedile väga suuri nõudmisi, küll on meil suured nõudmised saagimise kvaliteedile,“ iseloomustab Roald Orm ettevõtte spetsiifikat. „Meie materjal peab olema väga täpselt paksusesse, laiusesse ja pikkusesse lõigatud. Oleme sellesse ka kõvasti investeerinud, et oleks võimalik saagida nii, et ühe partii iga laud oleks täpselt samas mõõdus.“
Hea ülevaade puiduturust andis kindluse
Aga kuidas ikkagi on läinud nii, et ajal, mil nii mõnigi saeveski sipleb mitmete raskuste küüsis, sammub Tori Sawmill pikkade sammudega ülesmäge, tootmismaht suureneb ja tellimuste täitmiseks tuleb kahes vahetuses tööd vihtuda?
Roald Orm selgitab seda nii, et kohe alguses teadvustati endale, et Tori Sawmill ei suuda hakata siinsel turul konkureerima suurte Skandinaavia päritolu või ka kohalike, ikkagi päris suure tootmismahuga saeveskitega, kelle toodangust lõviosa läheb ehitusmaterjaliks või mööbli valmistamiseks.
„Me teadsime, kellele, mida ja millal on turul vaja ning kui suurt potentsiaali selles nõudluses on,“ ütleb Roald Orm. „Teadmine, mis turul selles segmendis toimub, andis meile kindluse siia see investeering teha.“
Siiani on vennad Tori Sawmilli paigutanud ligemale kaheksa miljonit eurot, peagi pannakse alus Sawmill II rajamisele, milleks kulub veel umbes teist samapalju.
„Teadmine, mis turul selles segmendis toimub, andis meile kindluse siia see investeering teha.“
Nii otsustatigi keskenduda madalakvaliteedilise puidu väärindamisele ning hakata sellest saagima pakendimaterjali. See on nišš, milles tegutsedes on toorainet mõnevõrra rohkem saadaval, sest langipõhisest raiest läheb teadaolevalt keskmiselt 10% puidust just sellesse sortimenti, mida Sawmill vajab.
Toodang läheb Euroopa riikidesse, Suurbritanniasse, aga ka Aasiasse ja Araabia maadesse, viimastel kuudel jääb järjest rohkem ka Eestisse. Piirkonnad, mis olid Roald ja Reigo Ormile juba varasemast hästi tuttavad, mistõttu nüüd pole Sawmilli toodangu müügiga väga suurt muret.
Ettevõte alustas kriiside keerises
Roald Orm märgib, et eks selle vaevalt paari aasta pikkuse tegevusaja jooksul on saetööstuse valdkonda palju probleeme juurde tekkinud. Ka sellised, millega keegi ei osanud arvestada ega neist undki näha.
„Algas kõik COVIDiga, seejärel jõudsime otsapidi energiakriisi, kus kõik asjad läksid kallimaks. Siis Venemaa sissetung Ukrainasse, mis lisas hindadesse ja nõudlusse palju emotsiooni sisse,“ loetleb ta. „Läbi kõige selle on ka tarneahelad muutunud ebakindlamaks. Nüüd ei tea, kas terendab ka üleüldine majanduskriis. Kuna osaleme rahvusvahelises äris, siis kõik need probleemid tekitavad ka meie tegevusse üksjagu segadust.“
Reigo Orm lisab, et raskustele vaatamata on Tori Sawmilli toodang ja selle tarnetingimused saanud klientide käest juba palju positiivset tegasisidet ja nii on võidetud juurde uusi kliente ja uusi turgusid.
„Võime ausalt öelda, et oleme olnud sõnapidajad mehed. Kui tahad kodust kaugemal äri ajada, siis peadki sõnapidaja mees olema,“ kinnitab Roald Orm. „Ei ole nii, et saad paar korda kellelegi kehva kaupa saata ja siis naasta jutuga, et alustame taas otsast peale.“
Nagu eespool mainitud, on juba alustatud Sawmill II projekteerimisega, mis vendade Ormide sõnul hakkab teatud tootegruppides täiendama esimest saetööstust ning peaks aitama veel nii mõnegi nende unistuse ellu viia. Uues tootmisüksuses on ka katlamaja ja puidukuivatid ning arendatakse see välja nii, et praegusele toodangule saab lisada veel ka teisi, juba konkreetsemaid tooteid. Üldine eesmärk on kasutatavale puidule veelgi rohkem väärtust lisada.
Ja kuigi ettevõte pole tegutsenud veel kahte aastatki, otsustas Tori vallavalitsus mullu, et Tori Sawmill on kohaliku eluolu, sotsiaalse olukorra ja kogukonna kestvuse jaoks ülimalt oluline ettevõte ning nimetas firma valla aasta kõige tublimaks ettevõtteks.
Ka metsaomaniku seisukohast on madalama kvaliteediga ümarmaterjali töötlev ettevõte hea ja vajalik, sest aitab tal oma metsast suuremat tulu teenida, sest ka kehvema kvaliteediga saepalgi eest saab ta ikka kokkuvõttes paremat hinda, kui selle sortimendi palgid kütteks müües.
