NAERIS | Tehke lihtsaid vigu, siis on kergem õppida

Kusti on hinnatud külakingsepp. Loodus on tal ühe jala teisest lühemaks jätnud. Istuv amet sobib. Kusti on ka hea jutumees. Naistega räägib kuulujuttudest, meestega poliitikast, annab följetonis teada Kirjatsura.

FÖLJETON: Kolumnist

Kusti on hinnatud külakingsepp. Loodus on tal ühe jala teisest lühemaks jätnud. Istuv amet sobib. Kusti on ka hea jutumees. Naistega räägib kuulujuttudest, meestega poliitikast. Loeb mitut lehte, on sündmustega kursis. Arvab, nagu kõik arvavad.

Ühel ajal tekkis tal tunne, et tahaks ka ise kirjutada. Suures lehes. Öelda välja oma sõna. Kooliajal oli ta olnud seinalehe aktiivne autor. Nüüd, pensionipõlves, võttis Kusti julguse kokku ja kirjutas suurele lehele. Igas häälekandjas ja hääletorus kiruti parajasti Macroni ja prantslasi. Kusti kirjutas kraad kõvemalt, et prantslased on reeturlikkuse, vastikuse ja argpükslikkuse rekordi püstitajad, Macron aga viimane mölakas. Leht avaldaski loo rubriigis „Läbi luubi“.

Toimetajad olid rahul, rahva hääl on jumala hääl, nende väljaandele tuleb tellijaid juurde, lihtsad inimesed loevad ja reageerivad. Lehes nimetati Kustit kolumnistiks.

Kusti oli tähtsust täis. Igas kuus sai ta lehes sõna ja sõimas igasuguseid tegelasi nagu oskas. Ta lõikas oma lood lehest välja ja kleepis albumisse. Kui mõne külamehe saapatohlusid remontis, andis lugeda. Kusti tundis, et on vanaduspäevil õnnelik. Sõna on vaba, põrutad nii kõvasti kui jõuad ja kas või p…se. Küla lapsed kartsid Kustit, muudkui tänitasid: „Kolumnist, kolumnist!“ Vallavanem läks peast halliks, kartis lehte sattumist.

Kahjuks lõppes see lugu masendavalt. Kusti ei suutnud üht külanaistelt kuuldud kuulujuttu tuntud külajoodiku perevägivalla kohta enda teada jätta ja kirjutas „Läbi luubi“ rubriiki ühe ääri-veeri loo. Nagu karta võis, tundsid asjaosalised selle ära. Ühel pimedal õhtul pidasid kaks maskides meest poeteel olnud Kusti kinni ja andsid talle mehise keretäie. Selle tagajärjel hakkas Kusti lonkama ka teist jalga.

Selle küla talupojatarkus kõlas: „Macroni võid sõimata, külajoodikut ära puutu!“

KIRJATSURA

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA huumorikogust

23. mail 1939 toimus Kalevi väljakul jalgpallivõistlus korstnapühkijate ja pagarite vahel. See meelitas kokku üle 300 pealtvaataja. Meeskonnad ilmusid väljakule täies hiilguses. Pagarid lumivalgeis ametirõivais põllede ja kokamütsidega ning korstnapühkijad samuti täies varustuses.

Mäng kogus hoogu, ilmnes korstnapühkijate vilunum pallikäsitlus, mida pagarid püüdsid pidurdada jahu näkku paiskamistega. Võistlusel oli huumorit üleliiagi, nii et mängu lõpul olid „võistlusdressid“ ühtlaselt kirjud mõlemal poolel.

Esimesel poolajal juhtisid korstnapühkijad 2:1, millele teisel poolajal lisandus kaks kuiva. Suurematest kaotustest päästis pagarid nende hea väravavaht. Meeskondades mängisid kaasa mitmed tuntud suurused ‒ Oslo hõbemedalimees E. Puusepp ja rida internatsionaale eesotsas Jakobsoniga. Vahekohtunikuks oli E. Eelmaa.

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA Viljandist

Seakatk, hullulehmatõbi, linnugripp, ahvirõuged... Mis tuleb järgmisena – sääsenohu?

PAETISME

JÜRI PAET

· Püksirihma pingutamisel tuleks jälgida, et üle ei pingutaks.

· Teater ei mängi minu elus mingit rolli.

· Hea lavastaja on see, kes ei labasta teatritükki.

· Näkineidude saba alla on mõttetu piiluda.

· Kui mõnel on kilk peas, hakkab ta kohe kilkama.

· Kuulsa inimese matus on kõmuajakirjanikule suur elamus.

· Saekaatrimehel olid kõik sõrmed alles. Ta hoidis neid karbis.

· Kui sinust räägitakse ainult halba, siis ole õnnelik, et sinust üldse räägitakse.

· Ka lindude seas on koputajaid, näiteks rähnid.

· Selleks et üdini aus olla, peab sul olema selgroogu.

· Pole mõtet peaga vastu müüri joosta, selleks on müürilõhkumismasinad.

· Õige pea avab uksed kuupuhastusfirma.

· Kui mees kaotab mõõdutunde, saab naisel mõõt täis.

SAJANDITAGUNE NALI

Kuidas tohter oma palka tõstis

Vanal heal ajal oli ühele jõukale härrale pind sõrme läinud ja ta pidi sellepärast tohtrilt abi küsima. Selle aja kombe kohaselt võttis härra tohtrile kingituseks kaasa paar hane. Tohter leidis kingituse liiga kehva olevat. Kingituse kohta sõnagi lausumata lükkas tohter pinnu sügavamale sõrme sisse ja käskis härral mõne päeva pärast tagasi tulla.

Ülejärgmisel päeval oligi härra tohtri juures tagasi. Nüüd oli ta kingituseks kaasa toonud seakintsu. Aga sellestki ei olnud tohtrile küllalt ja ta lükkas pinnu veelgi sügavamale sõrme sisse ning ütles, et härra peab veel kord tulema, kui valust lahti tahab saada.

Kuid siis juhtus nii, et tohter pidi koos oma prouaga reisile minema, ja noor, alles tohtri ametit õppiv abiline, tuli teda asendama.

Kui haige käega härra abilise juurde läks ja seekord lamba kingituseks oli kaasa võtnud, ei teadnud noor abiline sugugi, mis kombed vanal tohtril olid, vaid tõmbas pinnu sõrmest välja ja härra käevalu kadus ära. Lamba aga käskis abiline härral koju tagasi viia.

Nädala möödudes tuli vana tohter reisilt tagasi. Esmalt küsis ta kohe abiliselt, kas tema äraolekul ka mõni tähtis haige oli abi küsimas käinud.

„Ei muud nimetamist väärt kedagi, kui üks härra, kelle näpus oli pind. Ma…“ ütles abiline.

„Või tema oli siin!“ hüüdis tohter vahele, „mis ta kingituseks tõi?“

„Lamba,“ vastas abiline

„Ja mis sina tegid?“ tahtis tohter teada.

„Mina tõmbasin pinnu välja ja nüüd on tema käsi üsna terve. Lamba soovitasin koju tagasi viia.“

„Oh sa tuulepea! Või tõmbasid pinnu välja! Ja lamba käskisid koju viia? Ei, sina oleksid pidanud selle pinnu veel sügavamale vajutama, kuni härra oleks lehma kingituseks kaasa toonud! Nõnda teen mina ikka ja sina tee samuti, kui päris ametisse saad.“

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

· Kes asju loobib, see neist ka loobub.

· Parem tuuritada kui turritada.

· Naine kipub suhtlema, mees suudlema.

· Rohkem suundi, vähem sundi.

· Parem puristada kui purustada.

· Meeldivam on koos tähistada kui tühistada.

· Pigem toretseda kui toorutseda.

· Kunstnikku teretada, pliiatseid teritada.

· Parem lennata kui linnata.

· Kaisus on kaitstus.

· Mida tühjem magu, seda vähem häirib mage.

· Mida tühjem soolikas, seda rohkem meeldib soolakas.

· Enne kavandada, pärast kavaldada.

· Kergem on haigust tõdeda kui põdeda.

· Rikka avaldused on ta valdused.

· Naine loeb ridade vahelt, mees rindade vahelt.

· Kriis paneb kriiskama.

· Ristiku elu pole riskitu.

TÕSI TAGA

ANDRES ÜLVISTE

· Parem olla müügimees kui müüdud mees!

· Ebakindla pillimehe mängus kõlas kahtlusenoot.

· Allika anonüümsus on kõlaka kõlakast.

· Põrgumasin lendas vastu taevast.

TÕRRE PÕHJAST

AMBROSE BIERCE

Demokraatia on neli hunti ja lammas hääletamas lõunasöögi üle.

LOOSUNG

JÜRI PAET

Tehke lihtsaid vigu, siis on kergem õppida.