1941. aastal panid sakslaste eest taganevad punaarmeelased majale tule otsa. Pea kakskümmend aastat seisis hoone varemeis, enne kui uuesti üles ehitati. Nüüd said maja peremeesteks Viljandi rajoonikomitee parteifunktsionäärid.

Kord tulid Viljandi kommunistidele külla vennaspartei kamraadid Saksa DVst. Pärast ametliku osa lõppu suundus neljaliikmeline sakslaste delegatsioon keldrikorrusel asuvasse sööklasse keha kinnitama. Ettekandjale avaldati soovi süüa mingit Eesti rahvustoitu. Ettekandja serveeriski neile taldrikutel kamajahu ja läks kööki keefiri järele.

Naastes avanes talle koomiline vaatepilt. Sakslased kühveldasid endale kamajahu kuivalt sisse, jõid siis äsja toodud keefirit peale ja lahkusid juhmide nägudega.