ETTEVAATUST! Oksahunnikut hakkides arvesta, et see on üraskikärbse ja teiste putukate elupaik

Eesti Maaülikoolis uuriti, milline keskkonnamõju on raidmete pikemaks või lühemaks ajaks langi serva jätmisel. Metsamajandajatele pakutakse välja, millal ja kuidas on mõistlik raidmeid hakkida nii, et elurikkus säiliks, kuid metsakahjuritel elu raskemaks läheks.

Ivar Sibul

Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor

Uuendusraiete käigus tekib tahes-tahtmata ka nn mittelikviidset materjali ehk raiejäätmeid (oksad, ladvad, raielangile jäänud tüvepuit, raiutud järelkasv ja alusmets), millest mingi osa jääb kõdupuiduvaruna ning biomitmekesisuse säilitajana raiesmikule, nii lamapuiduna kui ka pinnasega seotuna kokkuveoteedele.

Osa raidmeid on aga võimalik ja mõistlik kasutada puitkütusena. Eriti kiimamuutuste pidurdamise kontekstis, mil väga oluline on vähendada fossiilsete kütuste tarbimist. Kohalikku puitkütust kasutades vähendame ka sõltuvust välistest energiakandjatest, mis on eriti tähtis just hiljuti muutunud maailma julgeolekuolukorras.

Kommenteeri Loe kommentaare