„Aasta põllumehe“ ringkäik: Tüüringi kitsed, Šoti lihaveised ja must sitik Setomaalt

Nädala algul tuuritab „Aasta põllumehe“ konkursi žürii Järvamaal ja Lõuna-Eestis, et tutvuda tänavuse konkursi kandidaatidega.

Aasta põllumehe žüriisse tuleb sel aastal kandidaate hindama Riho Terras Euroopa Parlamendist, juba teist aastat valivad teise seas parimaid põllumehi ka kaks ministrit: praegune maaeluminister Urmas Kruuse, samuti kunagine minister Ivari Padar. Žürii tööga on liitunud ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhataja Meelis Annus. Nii liigubki meie Maalehe buss selle nädala algul läbi suvise Eestimaa, peal ametkondade kõrged esindajad. Taluõues võtavad meid vastu aga tunnustatud- auhinnatud talumehed ja -naised ning oma valdkonna parimad tegijad - põllumehed.

Reisi alustame Järvamaal Eesti parima talu õuel, seejärel võtame suuna Võrumaale otse Läti piiri äärde kitsekasvatustallu ja tagasiteel põikame nii ühe ja kui teise põllumajandusettevõtja ja noortaluniku juurest läbi.

Parima talu tomatid, lilled, küüslauk

Teisipäeva varahommikul kogunes žürii tänavuse parima talu – Jõeääre talu õue. Pererahva Urmase ja Laivi Laksi maja seinas uhkeldab metallist parima talu märgis, töökas pererahvas on selles aiandustalus tegutsenud juba aastakümneid. Ikka on nad juba varavalgest jalgel, sest pererahva tööpäevad on selles talus enamasti 10-12 tundi pikad. Siia kaunilt kujundatud ja hoolikalt hooldatud talumajapidamisse jõuavad tihti ekskursioonid ja muidu huvilised.

Nii ei kohkunud pererahvas ka seekord, kui Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursi „Aasta põllumees“ žürii bussi ja mitme sõiduautoga otsekui pulmarongis taluõue jõudis.

„Toimetame juba 20 aastat kasvuhoonetes ja köögiviljaga, Esimesel aastal oli mul 300 tomatitaime. Nüüd ma kasvatan iseeendale 300 tomatit ja müügiks läheb tuhandeid taimi,“ rääkis perenaine Laivi. Kasvumajades toimetatakse kevadel kõigepealt lilletaimedega, siis pannakse kasvama tomatid-kurgid. Avamaal on kasvamas kartul kapsad, küüslauk.

„Varahommikuti teen ikka väikese ringkäigu ja kui kõik taimed on ilusasti tärganud, siis silm lausa puhkab ja süda on rahul,“ lisas peremees Urmas Laks.

Kitsed Võrumaalt, must sitik Setomaalt

Edasi liigub žürii läbi Viljandimaa, kus Kõpus külastatakse parima piimakarjakasvataja Tõnu Vreimanni ettevõtet Kõpu PM OÜ-d. Selle Viljandimaa firma piimakarjas on lehmi üle 600 ja keskmine piimatoodang lehma kohta aastas üle 12 000 kg.

„Tõnu Vreimann majandab väga targalt ning 2021. aastal valminud kaasaegne vasika- ja noorkarjalaut vaid kinnitab seda, et ettevõte on jätkusuutlik ning innovaatiline,“ selgitab „Aasta põllumehe“ žürii liige, MESi juhatuse liige Meelis Annus, miks Maaelu Edendamise Sihtastus andis viimati parima piimakarjakasvataja tiitli just Tõnu Vreimannile.

Võrumaal Misso lähistel Kimalasõ külas võtavad žürii vastu Kermo Rannamäe ja Linda Pajo Andri-Peedo kitsekasvatustalust, nad tutvustavad Tüüringi tõugu kitsi ja esitlevad nende piimast saadud tooteid. Edasi viib teekond Võrumaale Härmä külla.

„Must sitik on seto keeles must sõstar,“ selgitab tuntud mustsõstrakasvataja ja Setomaa liikumise eestvedaja Margus Timmo, kes tänavu on esitatud kandideerima aasta põllumehe konkursile. Mustsõstraistandustega alustas Margus Timmo mõned aastad tagasi ja praegu on tal Võrumaal Härmä külas mitu istandust. Musta sitiku kasvatamiseks on see mees loonud Setomaal tulundusühistu Seto Aiad, mis ühendab üle kümne marjakasvataja, kellel on kokku üle 40 hektari maad marjapõõsaste all.

Tartumaal Puhja lähistel tutvustab teravilja- ja maasikakasvataja Margus Klais oma viljapõlde ja maasikaistandusi.

Väsimatu Koksvere veskimees

Järvamaal Vao lähistel tegutseb šotlasele Neil Mackie Godsmanile kuuluv Abaja Farm OÜ, Eestimaal ajab firma asju tegevjuht Kalle Adler on tänavu konkureerib „Aasta põllumehe“ konkursil. Põhitegevuseks on selles firmas küll teraviljakasvatus, samas on selle Järvamaa ettevõtte karjas üle 200 lihaveise, kellest ammlehmi 104. Siia ettevõttesse tuli sel aastal ka parima lihaveisekasvataja tiitel, mille pälvis loomakasvatusjuht Tiia Riis.

„Esimesed aberdiin-anguse tõugu loomad tõime Šotimaalt,“ teatab Kalle Adler, kes on varem ise ka Šotimaal pikemat aega sealses põllumajandusettevõttes tegutsenud ja šoti vaimu ning töökultuuri nüüd Koeru lähistele toonud.

„Aasta põllumehe“ žürii ringreisi viimane sihtkoht on Koksvere veskis, kus Raismikuoja talu peremees Märtin Rõõmusaar töötleb kogu oma talus kasvatatud teravilja oma veskikompleksis. Selle veskimehe nimekirjas on 30 erinevat toodet- jahud, helbed, mannad, lisaks pressitakse õlikultuuridest erinevaid õlisid ja veskikivid jahvatavad väsimatult, kuna turgu toodetele jagub.

Tänavusele „Aasta põllumehe“ konkursile on esitatud kandideerima 11 põllumajandusettevõtjat kuuest maakonnast. Konkursivõitja valib žürii ja võitja selgub sügisel „Aasta põllumehe“ konverentsil.

Konkursi „Aasta põllumees 2022“ žürii töös osalevad Kaja Piirfeldt, (žürii esimees, MTÜ Eesti Noortalunikud), Urmas Kruuse (maaeluminister), Riho Terras (Euroopa Parlament), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Andres Vaan (aasta põllumees 2021), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Hindrek Riikoja (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) , Kristi Lomp (Selver ASi juhataja), Milvi Aun (Keskkonnaaamet), Ivari Padar (Riigikogu maaelukomisjon) ja Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste liit).