Olete sõnastanud, et „Karukell on kurvameelsuse rohi“ ja et „Puud olid, puud olid hellad velled“. Äkki ma just sellepärast mõtlen puudele, mets ka käib ses meeles, aga näen ikkagi puid seal. Nüüd kui lahkusite, on karukellad juba ära õitsenud, ja puud, need hellad velled, higistavad palavuse käes.