Mustad seinad ja lagi, liivaga kaetud põrand, mõned helendavad prožektorid ja liival liikuv kosmoserobot loovad kujutluse, et oled sattunud kuhugi kosmosesse.

Kuuskede vahel asuv maa-alune kosmosepunker ei paista kaugele silma.

Eestis on hakatud järjest rohkem ehitama aparatuuri, mis on mõeldud kosmosesse ja isegi Kuu pinnale. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu sõnul sündis mõte rajada maa-alla kosmosepunker reaalsest vajadusest, et oleks olemas koht, kus võimalikult realistlikes tingimustes kosmosetarkvara katsetada.

Eelmisel aastal ehitasid nad näiteks koos Crystalspace’iga kaamerad, mis lähevad järgmisel aastal Kuu peale, aga neil ei olnud kohta, kus neid katsetada. Aasta aega on seda ruumi renoveeritud ja kohandatud – nüüd on see valmis.

Imiteeritud kuumaastik – liiv, päike ja kuukulgur.

Meie taustal sõidab ringi kuukulguri makett, millega saab erinevaid algoritme katsetada, et teada, kuidas Kuu peal sõita. Maketi puhul on hetkel tegu metsaistutusrobot Jaguariga ehk mehaanika poole pealt see hetkel veel Kuu peale ei sobi, aga see on rohkem autonoomia sensorite katsetamiseks, tal on peal kaamerad, lidarid ja ka mõned muud sensorid, mis kuukulguri peal oleksid.

Selleks, et Kuu peale jõuda, tuleb praegu tegeleda just tarkvara arendamisega, et automatiseerida kuukulgureid.

Kuuluguri rolli täidab hetkel metsaistutusrobot Jaguar, mille abil saab välja arendada roboti automaatset liikumist Kuul.

Masin peaks Kuul tegutsema võimalikult automaatselt, et ta ka inimese sekkumiseta Kuu pinnal kuhugi kinni ei jääks ja saaks võimalikult pikalt liikuda. Eesmärk on suurema vahemaa peale panna maha need punktid, mis peaksid robotid juhitavaks tegema. Teadlased arendavad tarkvara, millega seda hallata ja mis automaatselt planeerib roboti liikumise.

Kosmosepunkriga on ühendatud pikk tunnel, kus saab mööda nööri sõita kaamera, mis pildistab simuleeritud komeete. Selle nimi on komeedipüüdur, instrumendinimega OPIC ja umbes aastal 2030 peaks see hakkama mööda lendama päris komeetidest. Tegu on Eesti esimese süvakosmose instrumendiga. Kaamera lendab komeedist mööda ja peab ise aru saama, milliseid pilte on vaja ja millal tuleb neid teha.

Praegu saab panna tunnelis kaamera tarkvaraga sõitma ja vaadata, kas see töötab, nagu peaks, et see siis hiljem kosmoses ise hakkama võiks saada.

Dr Mihkel Pajusalu kaasabil valmivad Eesti esimesed süvakosmose instrumendid.

Observatoorium tegutseb

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium osaleb järgnevates projektides:

● Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Komeedipüüduri missioon - Tartu observatooriumis ehitatakse kosmosekaamerat nimega OPIC

● Kuukaamerate ehitamine (lähevad Kuule juba 2023. aastal) - ettevõtte Crystalspace juhtimisel

● ESA planetaarkulgurite eeluuringud - esialgu on eesmärgiks kuukulgurite juhtimise tarkvara loomine, võimalik, et hiljem läheb seda tarvis ka Marsil - ettevõtte Milrem Robotics juhtimisel

● ESA-le ja teistele klientidele avakosmosesse mõeldud valgusallikate arendamine - ettevõtte Crystalspace juhtimisel

● Venus Life Finder - Veenuse atmosfääri uurivate sensorite arendamine

Allikas: Tartu ülikooli Tartu observatoorium

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid