Tõraverest Kuule: maa-aluses kosmosepunkris saab nüüdsest katsetada süvakosmose instrumente
(12)Juulikuu esimesel päeval oli Eesti kosmoseteadlastel põhjust rõõmustamiseks – Tõraveres avati Tartu ülikooli Tartu observatooriumis kosmosemissioonide simuleerimise keskus, mida oma osalise maa-aluse asukoha tõttu kutsutakse kosmosepunkriks.
Punker ei paista kaugelt silma – kuuskede vahelt on näha tagasihoidlikku katust ja natuke seinu, maa alla viivad sammaldunud trepid ning alles uksest külma ja niiskesse ruumi sisenedes tekib aimdus, millega on tegu.
Mustad seinad ja lagi, liivaga kaetud põrand, mõned helendavad prožektorid ja liival liikuv kosmoserobot loovad kujutluse, et oled sattunud kuhugi kosmosesse.
Eestis on hakatud järjest rohkem ehitama aparatuuri, mis on mõeldud kosmosesse ja isegi Kuu pinnale. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu sõnul sündis mõte rajada maa-alla kosmosepunker reaalsest vajadusest, et oleks olemas koht, kus võimalikult realistlikes tingimustes kosmosetarkvara katsetada.
Eelmisel aastal ehitasid nad näiteks koos Crystalspace’iga kaamerad, mis lähevad järgmisel aastal Kuu peale, aga neil ei olnud kohta, kus neid katsetada. Aasta aega on seda ruumi renoveeritud ja kohandatud – nüüd on see valmis.
Meie taustal sõidab ringi kuukulguri makett, millega saab erinevaid algoritme katsetada, et teada, kuidas Kuu peal sõita. Maketi puhul on hetkel tegu metsaistutusrobot Jaguariga ehk mehaanika poole pealt see hetkel veel Kuu peale ei sobi, aga see on rohkem autonoomia sensorite katsetamiseks, tal on peal kaamerad, lidarid ja ka mõned muud sensorid, mis kuukulguri peal oleksid.
Selleks, et Kuu peale jõuda, tuleb praegu tegeleda just tarkvara arendamisega, et automatiseerida kuukulgureid.
Masin peaks Kuul tegutsema võimalikult automaatselt, et ta ka inimese sekkumiseta Kuu pinnal kuhugi kinni ei jääks ja saaks võimalikult pikalt liikuda. Eesmärk on suurema vahemaa peale panna maha need punktid, mis peaksid robotid juhitavaks tegema. Teadlased arendavad tarkvara, millega seda hallata ja mis automaatselt planeerib roboti liikumise.
Kosmosepunkriga on ühendatud pikk tunnel, kus saab mööda nööri sõita kaamera, mis pildistab simuleeritud komeete. Selle nimi on komeedipüüdur, instrumendinimega OPIC ja umbes aastal 2030 peaks see hakkama mööda lendama päris komeetidest. Tegu on Eesti esimese süvakosmose instrumendiga. Kaamera lendab komeedist mööda ja peab ise aru saama, milliseid pilte on vaja ja millal tuleb neid teha.
Praegu saab panna tunnelis kaamera tarkvaraga sõitma ja vaadata, kas see töötab, nagu peaks, et see siis hiljem kosmoses ise hakkama võiks saada.
