Elisabeth Viil: nina tuleb teiste asjadesse toppida

Nüüd kui koroona tõttu enam kodus istuma ei pea, hääbusid meedias ka soovitused, kuidas vaimset tervist hoida. Paraku ei saa sel teemal mitte vaiki olla – sotsiaalministeerium avaldas läinud nädalal statistika, mille kohaselt diagnoositi viimase viie aasta jooksul pea veerandil Eesti täiskasvanutest vähemalt üks psüühikahäire.

Kõige rohkem kannatavad inimesed depressiooni ja ärevuse all. See tähendab, et iga neljas täiskasvanu ei saa öösel ärevate mõtete pärast magada, tunneb end läbikukkununa või kaalub, kas elamine on üldse vaeva väärt.

Haigust ei pruugi olla lihtne märgata. See, et sõbranna käib iga poole tunni tagant käsi pesemas või vahetab kuus korda päevas riideid, võib viidata erakordsele puhtusearmastusele. Kuid tegevuste taga võivad seista ka sundmõtted. Vahel on kergem silmad kinni panna ja öelda endale, et poja obsessiivne kalorite lugemine ja näpuga toidupakendil järge ajamine tähendab püüdu tervislikult toituda, mitte anoreksiat või ortoreksiat. Aga kui olukorda on raske isegi kõrvalt vaadata, siis mida tunneb ohver?