FOTOD | Möödunud ööl sai Viljandimaal näha helkivaid ööpilvi
(2)Need on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved.
Helkivad ööpilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb –120 kuni –140 °C-ni. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise.
Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on allpool horisonti (–6...–12°, teatud juhtudel kuni –18°). Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged (väga harva ka kollakad, kui need on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) helendavad triibud, kogumid jms. Sinakus tuleb pilvi moodustavate jääkristallide väiksusest, mistõttu tooni annab juba molekulaarne hajumine.
Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi.
