„Mulle väga meeldib autoga sõita ja sellepärast siia tulingi. Kui mind kutsuti töövestlusele, siis mõtlesin, et oh my god, päriselt?“ räägib ta.

Eliisel läheb alles neljas kuu kulleriametis, aga muljeid on juba palju-palju. Tihti on kliendid heatahtlikult imestanud, kuidas väike tüdruk nii suure bussiga sõidab ja mismoodi ikka naisterahvas jaksab sellist tööd teha!

Tõsi on see, et hea vorm tuleb kulleriametis kasuks. Teinekord peab kaste-kotte liftita majas neljandale korrusele tassima ning tõstmist-kandmist ikka jagub. Seda ei pea Eliise oma ametis aga sugugi kõige olulisemaks.

„Peab olema sõbralik, hea suhtleja, sa jätad esimese mulje endast juba siis, kui kliendile helistad. Tuleb olla ikka veidi rõõmsam,“ leiab neiu.

Ega siis muud kui teele!

Arbuusiga liinibussis

Meie sõit algab hommikul kell 10, ees ootamas Põlva- ja Võrumaa teed. Poe vahetusevanem ei pane kulleri marsruuti paika jäigalt ühe maakonna piires, vaid vaatab pigem, et tellimuste kohad oleksid üksteise lähedal sõltumata maakonnast. Kuller jälgib sõidul äppe, mis annavad teada kliendi andmed ja marsruudi. Telefonirakendusest saab ka klient ise jälgida, kuidas tellitud vorstid ja jäätis tema poole liiguvad.