„Vanemate tülide kuulamine ja lahendamine on väga keeruline. Inimesed tunnevad, et neil ei ole vajalikke oskusi selleks,“ sõnab Naaber-Kivisoo. Laste vaidlustega tegelevad kohtunikud peavad olema valmis rohkem suhtlema ja selgitama.

Vanematele tuleb pidada loengut laste õigustest. „Kõige raskem ongi, kui nad on läinud nii tülli, et unustavad ära, et neil on üks ühine kohustus. Ollakse teineteise peale nii vihased, aga keeldutakse ka selle viha läbitöötamisest. Lõpuks me ei saagi midagi teha, peame selle otsuse langetama. Siis ei meeldi see otsus kellelegi. Ei emale, ei isale, aga loodame, et meeldib lapsele. Kuid seda otsust minnakse edasi kaebama,“ kirjeldab Naaber-Kivisoo klassikat. Tema arvates oleks oma vihaga mõistlik tegeleda psühholoogi juures ja mitte aastaid kohtupingis.

Siin loodavad kohtud 1. septembrist rakenduvale riiklikule perelepitusteenusele, kuhu kohtusse pöörduvaid vanemaid hakatakse sügisest esmajärjekorras suunama siis, kui küsimus puudutab just suhtluskorda ja/või elatist. Sotsiaalkindlustusameti all tegutsevad „lepitajad“ peavad siis vaidlejaid riigi raha eest nõustama. Seni oli see valdavalt tasuline erateenus.

Pilootprojekt juba käib. Alates mullu septembrist on sotsiaalkindlustusameti poole lepitusse pöördutud 729 korral ning perelepituses on osalenud üle 300 pere. Eranditeks on vägivallajuhtumid, kus ei saa n-ö lepitust peale suruda.

Liina Naaber-Kivisoo tunneb, et riiklik perelepitus on hädavajalik, kuid nendib, et paljud kolleegid on endiselt pessimistlikud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid