Läbi mitme riigikorra ja hoolimata suurtest sõdadest

Tartu Ülikooli 1802. aastal loodud loodusmuuseumi kogudele pani aluse tsaar Aleksander I venna, suurvürst Konstantin Pavlovitši annetus, mis sisaldas mineraale, teokarpe, koralle ja märgpreparaate loomariigist, kokku 608 loodusobjekti ja 628 raamatut.

Eesti vanima muuseumi, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802. Kogudele pani aluse tsaar Aleksander I venna suurvürst Konstantin Pavlovitši annetus, mis sisaldas raamatuid, mineraale, teokarpe, koralle ja märgpreparaate loomariigist, kokku 608 loodusobjekti ja 628 raamatut.

Teadaolevalt osteti esimene kollektsioon muuseumile järgmisel kevadel. Tegu oli oma aja ühe tuntuma geoloogi, Saksi-Weimari mäenõuniku Johann Carl Wilhelm Voigti (1752–1821) mineraalide koguga.

Tartu Ülikooli botaanikaaed on Baltimaade vanim, loodud 26. juunil 1803. Praegusele kohale otsustas ülikooli nõukogu kolida botaanikaaia mõned aastad hiljem, kui Anna Maria von Rosenkampff Emajõe ääres asuva krundi ülikoolile kinkis.