Mul on aias tegelikult kaks üle pea sirgunud parukapuud. Üks neist on pigem hõredapoolne, ehtides end suviti mõne kahvatupunaka õisikurao kuhjaga. Vahest kipub ta natuke liialt lehiste ja austria tamme vahele jääma, mine sa tea. Teine kasvab lagedal ning muutus tänavu lausa pööraseks. Aina vaata ja imesta, kuidas sel põõsaspuul lehestikku enam õieti ei paistagi, valitseb tihke lillapunakas parukapilv, mis uhkeldab aia kõige silmatorkavama värvilaiguna.