Seda kaunidust nautis kunagi nõukaajal üks tuntud kolhoosiesimees, käies ujumas ja pärast seda muidugi muusikat nautimas restoranis Neptun.

Ta sisenes restorani ujumispükstes ja kutsus end teenindama ettekandja, kes muidugi keeldus seda tegemast, kuna mees oli ujumispükstes.

Esimees tõusis püsti ja kergitas ujumispükse nagu viigipüksegi, öeldes: „Kuidas te keeldute mind teenindamast? Olen rajooni üks tublimaid kolhoosiesimehi!“ Aplaus restorani külastajatelt oli vägev, sest ujumispükse kergitades oli nii mõndagi nende alt nähtavale ilmunud.

Sellise loo rääkis minu tolleaegne hea tuttav, restorani Neptun pillimees.

Vaat selline lugu!