Mis on aganik ja miks selle auks festivali peetakse?

Kesk-Eesti põllumehed on leidnud üsna omapärase viisi maaelule tähelepanu tõmmata ja selle mainet putitada. Saabuval nädalavahetusel peetakse Oisu kandis kõrrepõllul aganikufestivali.

„Mis on aganik?“ küsib Estonia osaühingu üks juhte Jaanus Marrandi ettevõtmist tutvustades. Ta selgitab, et vanasti teadsid seda kõik – see oli ruum, kuhu pärast viljapeksu veeti aganad. „Tänapäevane aganik on põhurullid,“ selgitab ta.

5. augustiks ehitatakse neist põllule kontserdiala, kus kolmel päeval toimub nii mõndagi.

Tutvustatakse maaelu ja toiduvalmistamist. Pekstakse vana rehepeksumasinaga vilja, maitstakse pokteile, näidatakse vana tehnikat. Seotakse rukist vihkudesse. Õpetatakse lehma lüpsma. Kõik selleks, et tuua Eestimaa inimesi korraks tagasi oma juurte juurde, maale.

„Eduard Vilde „Pisuhännas“ on lause, et kõik meie kultuur on tulnud laudast ja aganikust,“ meenutab Marrandi klassikat. „Neil kolmel päeval, 5.-7. augustini, elab kultuur ka tegelikult aganikus.“

Põhulaval esinevad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Puuluup, Curly Strings ja veel mitmed teatud esinejad. Möllata saab värskes põhus. Toimub rukkileiva konkurss, kus parimaile auhinnad. Lisaks on avatud Oisukandi hoovid.

Aganikufestivali korraldajaks on Oisu Kultuuri ja Arengu Selts. Kõigil on põhjust tulla põllule!