Paljudes kodudes on korstnapühkimine tegemata. Hooldamata küttesüsteem võib hävitada kogu maja

Eelmisel aastal puhkes Eestis 121 tulekahju, mille põhjus oli kütteseadme või -süsteemi rike või tahma süttimine suitsulõõris. Need tulekahjud on enamasti tingitud hooldamata või katkistest küttesüsteemidest. Sealt alguse saanud põlengus võib hävida kogu maja.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Krista Kruus ja ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde tõdevad, et tihti meenub inimestele alles sügisel, et küttesüsteem on jäänud hooldamata – ahi või pliit ajab suitsu sisse ega toimi nii nagu peaks. Vähimagi kahtluse korral tuleks kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija, kes süsteemi üle vaatab ning annab oma hinnangu ja edasised juhised. Parim aeg korstnapühkija kutsumiseks on vahetult pärast kütteperioodi lõppu.

Väljakutseid tulekahjudele, mis on tingitud hooldamata või rikkis küttesüsteemist, tuleb päästeametnike sõnul ette kogu kütteperioodi vältel. Talvekuudel kasutatakse küttesüsteeme rohkem, koormus neile on suur ning siis ilmnevad sageli ka hooldamata süsteemi puudused.

Kuna kõrgete energia hindade tõttu on hakatud taas kasutusele võtma puuküttega ahje ja pliite, on korstnapühkijatel käed-jalad tööd täis ning aja võib saada alles septembriks või oktoobriks. Loe lähemalt: Hunnik tahma ja lõhkised lõõrid. „Sellele ei saa läbi sõrmede vaadata, korstnapühkija paneb siis enda pea pakule.“

Maalehe küsimustele vastasid Krista Kruus ja Georg Kalde.

Kui hästi peavad inimesed kinni küttesüsteemide hooldamise nõuetest?

Praktika näitab kahjuks seda, et paljudes kodudes on korstnapühkimine õigeaegselt tegemata.

Kortermajade puhul on abi toimivast korteriühistust – kuna kortermajas peab korstnapühkija küttesüsteemi igal aastal hooldama, korraldab ühistu enamasti ka tema visiidi. Eramajade puhul kipub tähtaeg vahel ununema. Samuti on olukordi, kus küttesüsteemi hooldamine jääb raha taha.

Päästeamet paneb aga südamele, et küttesüsteemi ohutuse arvelt ei tasu kokku hoida – see võib maksma minna kodu või halvemal juhul elu. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab parandustöid teha ning ahjude, pliitide ja kaminate ohutuse osas nõu anda.

Milliseid ohte või puudusi on päästeameti tuleohutuse kontrollidel ilmnenud?

Päästeamet teeb kodunõustamisi (aasta jooksul ca 22 000), mille käigus nõustatakse elanikku ka tuleohutuse alal. Kui kodus on tahkeküttesüsteem, siis uuritakse sedagi, millal on korstnapühkija küttesüsteemi üle vaadanud ning julgustatakse kutsuma kutselist korstnapühkijat, kes annab küttesüsteemi seisukorrale adekvaatse hinnangu.

Enamjaolt on kodudes probleeme suitsuanduri puudumisega – seda kas pole paigaldatud või on patarei tühjaks saanud. Alates jaanuarist on tahkeküttega kodudes vajalik ka vingugaasiandur. Teine suur probleem on korstnapühkimise akti puudumine ja vead küttesüsteemis – pragunenud pliidiraud, ära vajunud ahjuuks jne. Probleemid on aastate lõikes olnud üldjuhul sarnased.