Tuleohtlike saunade välimääraja: kelle saunad põlevad?

Sauna võib süüdata nii viht kui ka lamp. Päästeamet on kokku pannud välimääraja, millistes saunades on tuleoht kõige suurem.

• Värsked saunaomanikud, kes ei tunne paraku sauna ehitust ega ohutusnõudeid ning peavad sauna ohutuks, kuna seda kasutati ka varem.

• Keskealised ja vanemad tööinimesed, kes kasutavad sauna nii saunatamiseks kui ka koosviibimiseks. Saun on vanem ning näitab väsimuse märke (isolatsioon ei ole enam piisavalt kuumuskindel).

• Vanemad isikud, kes kasutavad sauna vaid pesemiseks. Saun on ise ehitatud ohutusnõudeid järgimata. Kui korstnapühkija ka kutsutakse, siis tema tähelepanekutest ei hoolita.

• Perekond, kes kasutab sauna eelkõige pesemiseks ning võtab seda pigem tarbeesemena.

• Nooremapoolsed leilisõbrad, kelle jaoks on saun sotsiaalne koht – nad kütavad sauna kauem (rohkem saunalisi) ja kuumaks.

• Nooremapoolsed iseehitajad, kes oma tegevust ei kooskõlasta ega uuri ohutusnõudeid (nt ehitatakse uus suurem lava, pannakse seina uus laudis jm).

• Saunaahju väljavahetajad, eriti juhtudel, kui viiakse läbi suuremaid muudatusi (nt vahetatakse tavaline keris sellise vastu, mille ühenduslõõr või korsten on ümbritsetud kividega, või paigaldatakse ahi osaliselt seina sisse, et saaks teisest ruumist kütta. Sel juhul ei veenduta ka tihtipeale, kas kerise peale on keegi varasemast midagi kuivama jätnud, mis võib süttida.

• Saunaomanikud, kes ei kutsu sauna küttesüsteemi hooldama korstnapühkijat, kuigi viimane oskab näha ohutusalaseid puudusi ning saab õpetada korrektseid kütmisvõtteid.

Loe pikemalt saunapõlengutest: Tuli neelab sauna, mille kallal on nikerdanud soss-sepp. Mullu põles Eestis ligi 100 sauna