FOTO:
Pea 15 aasta eest, mil mu loodusteadmiste pagas oli veel küllalt ahtake, jagus seninägematuid hetki pea igasse käiku. Metsa ja selle elanike osas oli mu silmaring väga kitsas ja seetõttu ajas esimene kord, kui kuulsin metsa poolt õõnsa kõlaga häälitsust ‘’huu-hu, hu-huu’’, ärevile.
Kogu teekonna vältel, läbi tiheda lehtmetsa hääletekitaja suunas liikudes tuksles peas mõte kakust. Huikajani jõudes olin ma ühest küljest üllatunud ja teisest pettunud, sest loodetud kakust polnud märkigi.