Põletushaavad jagunevad pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Suvel esineb väga tihti päikesepõletust, mis tekib ultraviolettkiirguse liigsest toimest nahale. Põletus kujuneb üldjuhul välja esimese ööpäeva jooksul. Kerge põletuse puhul muutub nahk punetavaks ning sügelevaks. Sügavama põletuse korral kattub nahk aga villidega. Palavik, külmavärinad ja unisus viitavad peamiselt päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet.