Ilm läks külmaks üleöö, sügis virutas lahmaki ukse lahti, lehevihur tungis tuppa, andmata aega atra seada. Ja kuigi aastaaegade vaheldumine ei tohiks minuvanusele enam uudis olla, nägin ma sulejopes inimesi tänaval hõlmu koomale tõmbamas just nagu ilmutusi. Nägin õunu puu all ja astreid peenral. Gladioole pisikeses valges pihus, tuules kõrgelt üle koolijuntsu pea kaardumas. Valgeid pluuse, lootusrikkalt sammumas tarkuse templiks peetava koolimaja suunas. Ja mul läksid meelest kõik olulised jutud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid