Esimest korda saab kaardimaterjalile toetudes visuaalselt hinnata metsade paiknemist XVII sajandi arhiiviandmete järgi. On leitud, et sel ajal moodustasid metsad umbes kolmandiku Eesti alast. Tegelik metsade pindala pidi sel ajal olema siiski suurem, kuna üle on hinnatud soode osakaalu, kuhu on arvatud ka märjemaid ja liigniiskeid metsi.