MASTID MÄLETAVAD | Vana purjelaev viis 78 aasta eest Saaremaalt Rootsi pea 500 põgenikku
(2)Laupäeval avati Saaremaal Kõiguste sadamas mälupaik, mis meenutab 1944. aasta 24. septembril toimunud merereisi Rootsi. Kapten Arvo Meikar viis purjelaev Helene pardal Eestist uue võimu repressioonide kartuses ära kokku 483 sõjapõgenikku, kellest 3 olid isiklikult mälestusmärgi avamisel kohal.

Kapteni tütar Anne Liigsoo oli põgenemise ajal seitsmene tirts ning ütleb, et reisist suurt ei mäleta. Üleliia palju ei tahtnud sellest rääkida ta tema isa. „Ema oli siiski jutukam,“ meenutas nüüd Torontos elav Liigsoo. „Aga võib-olla oli see meie kõigi jaoks ikkagi nii traumaatiline sündmus, et püüdsime seda enda jaoks alla suruda.“
Just Anne Liigsoo oli see, kes ligi nelikümmend aastat peale merereisi võttis ette täieliku reisijate nimekirja koostamise ning praeguseks on see õnnestunud taastada.
Mälupaiga avamine oli tema jaoks suursündmus.
„Ma ei julgenud arvata, et see õnnestub,“ tõdes Liigsoo. „See on ju ikkagi erasadam ning asjaajamist väga palju. Minu isa ei oleks osanud midagi sellist isegi loota. Tema arvas, et kõik on reisi ammu unustanud.“
Lisaks Anne Meikarile olid laeval reisinutest kohal kaksikud Helle Kivling ja Malle Björklund, kes olid toona vaid poolteist aastat vanad ning tegid koos teiste väikelastega reisi kaasa kapteni kajutis.
Neile on räägitud, et nad oli hirmsasti kisanud. „Kapten oli nii lahke mees, et loovutas lastele oma kajuti,“ teadsid õed hilisemast ema jutust. Lastele oli see kergenduseks, sest reisil kogeti ka korralikku tormi, mis suurel osal sõitjatest tugeva merehaiguse tekitas.
Helene mälestused korjas raamatuks kokku ja mälupaiga valmimise vedas käima Mare Kallas. Teda sütitasid eeskätt inimeste lood, mis on omakorda osa Saaremaa ja Eesti ajaloost.
Ideest mälupaiga sünnini läks kaks aastat ning hulk uurimistööd. Helene mälestusmärgi visiooni pani paberile Margus Kadarik ning see kujutab kolme masti, millest keskmine on murdunud - just see Helenega tormis toona juhtus.
1903. aastal Lätis ehitatud Helene tagastati hiljem Nõukogude Liidule ja arvati laevaregistrist maha 1949. aastal.
Pikemalt saab Helene reisist lugeda sel nädalal ilmuvast Maalehest.