Infoküllus ja võimalusterohkus on viinud olukorrani, kus saame väga detailselt valida, millist meediat tarbime, kuidas haigusi ravime, kaalus alla võtame või üleüldse argielu elame. Valikuvõimalused on väga head, aga kõige selle keskel tasub säilitada kriitiline mõtlemine ning julgus küsida „miks?“. Samuti meeles pidada, et vastutad ise oma valikute eest.
Võtame näiteks imelised kaalualandajad või terviseturgutajad. Hootisi trende on läbi käinud pidevalt, olgu sääraseks imevahendiks sellerimahl, roheline tee või õunaäädikas. Või veel enam: kapsasupidieet või mis tahes muu dieet, mis lubab kuu ajaga vöökohalt viia kümme kilo või rohkemgi. Siin tasubki kriitiliselt küsida: kui leidub nii mitmeid imenippe, siis miks tõuseb mõne aja tagant esile aina uuem ja vingem leid? Ja mispärast näitavad andmed ikka, et umbes pool Eesti inimestest on kimpus soovituslikust suurema kehakaaluga – kas nemad ei teagi neid häid nippe?