„Mina ütlen küll, et lapsed võiks oma vanematele Maalehte tellida. Andmise rõõm on suurim rõõm ja elu on näidanud, et see võib sulle tagasi tulla,“ ütleb ta rõõmsalt.

Tema ise on oma isale Viljandimaale tellinud Maalehte vähemalt viis aasta. Kui ema veel elas, tellis tema lehte.

Nüüd jätkab tütar traditsiooni ja just vanemate pulma-aastapäeval tuligi kõne peatoimetaja Hindrek Riikojalt: olete võitja. Tiia arvas, et talle tahetakse midagi müüa, aga jäi viisakalt kuulama, et mida seekord siis ka maha ärida üritatakse.

Tiia Pääro

Lotovõit, võidurõõm on ikka uskumatu, võtab Tiia emotsiooni kokku. Isa, kes ise reisile puude tõttu minna ei saanud, arvas, et küllap ema teispoolsusest hoolitses, et tütar võidu saaks. Kusjuures paps, kes muidu loeb lehte hoolikalt, ei märganudki, et tütre nimi lehes trükitud oli.

„Üks oluline uudis oli ka,“ ütles Tiia siis isale. „Oli või?“ küsis isa.

„Kuule, sa magad olulise maha,“ naeris Tiia seepeale. Kui sai selgeks, et Tiia on reisivõitja ning see kõik lehes kirjas, ütles isa, et võtab ühe pitsi ja loeb lehe uuesti läbi.

Nüüd on Tiia koos abikaasa Antsuga pea nädala jagu Portugaliga tutvuda jõudnud.

„Vaata et sa mind tänaval nimepidi ei hüüa“, manitseb ta meest. Tia on portugali keeles ju „tädi“. Tiia Pääro aga mingi tädi ei ole, see on selgemast selge.

Tiiale on eriti sügava mulje jätnud pealinn Lissabon. „Iga hetk on midagi uut avastada. Näiteks vanalinn, mis varem oli pigem vaesemate elukohaks. Nüüd on ameeriklased sinna eluasemeid ostnud ja tudengite elu on seega raskeks tehtud,“ räägib ta.

Maalehe piknikul Eget Velleste ja Sirje Järva-Jaanist, kellel ei jää ükski Maalehe reis vahele.

Meeldisid katedraalid, iga nurga peal kõlav fado muusika, juustutalu, kloostrid, botaanikaaed ja mauride kindlus. „Kindluses käies mõistad, millist jõudu peab üks sõdalane tundma, et vastu pidada ja oma territooriumi kaitsta.“

Ja muidugi ookean, mille lained on sedavõrd võimsad, et võivad su vabalt oma valdusesse võtta.

Veel jäi meelde, et kuigi Eestis on kodud ja majapidamised paremaski seisukorras kui Portugalis, on lõunamaalased vabamad ega muretse nii palju.

„Ei pea olema nii, et kui võõrustad, siis tõmbad kõik viiki ja triiki. Isegi aadlike pereaias ei ole kõik joone järgi,“ leiab ta. Portugalis on näha ja tunda, kuidas elu nauditakse rohkem.

Võib-olla on meilgi aeg mõelda, et rohkem tuleks aega võtta endale ja pidada kas või väheke pikemaid lõunapausegi.

On, mida reisilt kaasa võtta. Ja eks lehte maksab ka ikka edasi lugeda.

„Nüüd oleks juba piinlik tellimust katkestada,“ naerab Tiia.

Põllumees põline puruvaene. Vähemalt Portugalis

Eget Velleste

Portugali kõige vaesemad inimesed töötavad põllumajanduses. Sektori sissetulekud on riigi keskmisega võrreldes koguni kolmandiku võrra madalamad. Vaeslapse ossa jäänud põllumehed on tulnud ka tänavatele.

„Protest ja näljastreik, põllumees on riigi poolt paljaks röövitud.“ Sellise loosungi kinnitas kohalik Portugali põllumees parlamendihoone lähedusesse üles löödud telgi külge. Sellesse telki jäi ta elama ligi kuuks ajaks.

Valitsus küll lubab suunata põllumajandusse aina suuremaid toetusi, kuid toetusprogrammide tähtajad kipuvad jääma talunike jaoks liialt lühikeseks, mistõttu ei jõua abivajavad bürokraatia masinavärgist läbi murda.

Palgad põllumajanduses on selles kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkal riigil väga madalad, keskmiselt 823 eurot. Vähem teenivad üksnes majutusasutuste ja restoranide töötajad, kelle keskmine brutopalk on 780 eurot. Riigi keskmine brutopalk on 1239 eurot.

Väikese teenistuse üks tagajärgi on see, et põllumajandusse on tööle jäänud peamiselt vanemaealised inimesed, sest noori pole piisavalt peale tulemas.

Ka Euroopa Komisjoni statistikaamet (Eurostat) on nentinud, et noorte põllumeeste põud on Portugalis üks Euroopa suurimaid. 2016. aasta andmeil oli Portugalis kõikidest farmeritest alla 40aastaseid üksnes 4,2 protsenti. Hullem on olukord üksnes Küprosel, kus noori farmereid oli 3,3 protsenti. Eesti tegevpõllumeestest oli üle 15 protsendi nooremad kui 40aastased.

Oma pitseri põllumajandusetegevusele annavad ka kuumenev kliima ja iga-aastased tulekahjud. Raske töö, aga väikese teenistuse tõttu on põllumajandusmaid ka palju maha jäetud. Need alad kasvavad sageli võssa ja loovad tulekahjudele eriti soodsa pinnase.