Eesti sajandaks sünnipäevaks panid väikemeiereid välja kollektsiooni sajast Eestis toodetud juustust. Praegune olukord – hüperinflatsioon, tohutud elektri hinnad ja teiste sisendite kallinemine – nullib ära väiketootjate kümne aasta pikkuse tootearendus- ja turundustöö ning vaesestab poelette.
„Kõrged sisendi-, eelkõige energiahinnad on tõsiselt halvendanud talunike tootmisvõimet ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sunnitud oma piimakarja likvideerima, mis mõjub laastavalt taluelule,“ kirjutasid taluliit ja maakarja selts kuu aja eest pöördumises valitsusele.
Pöördumises tuuakse välja, et Eestis on enneolematu inflatsioon, tarbijahinnad on kasvanud üle 25%, ka sisendite hinnad on kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus.
Kitsi-lambaid vähem, juustud kaovad
Üks, kes juustutootmise lõpetanud, on Virumaal suurepäraseid kitsepiimajuuste ja jäätisi tootnud Hõbeda Kitsefarm. „Läksime pausile ja panime meierei kinni,“ ütleb ettevõtte juht Georg Lužkov. „Talus abilisi polnud ja rügasime neli aastat puhkepäevadeta, niisiis otsustasime seniks pausi võtta, kui ajad paremaks lähevad.“
Kaksteist aastat piimakitsesid kasvatanud, grilljuustu tootnud ning nendega kaubanduskettidesse pääsenud Üvasi talu otsustas pankroti vältimiseks kõik loomad maha müüa. „Otsus tuli väga raskelt,“ rääkis talu perenaine Anne Grünberg „Aktuaalsele kaamerale“. Ta ütles, et esimesed kahtlused tulid juba märtsis, siis aga loodeti veel vastu pidada. Hindade kasvades sai selgeks, et niimoodi ei ole võimalik enam jätkata.
„Vähendasin juba eelmisel sügisel lüpsikarja. Praegu on karjas paarkümmend kitse, neist lüpsiloomi 13,“ räägib Järva- ja Viljandimaa piiril kitsetalu pidav Anne-Mai Sutt. „Siiani sain veel kuidagi piima, või ja juustu tootmisega hakkama, aga eks näis, mis talv ja kevad toovad. Paari kuu pärast on tulemas talvepuhkus nii kitsedel kui mul, ei ole kindel, et pärast seda jätkan.“
Kui riik tahaks, et toidutootmine jätkuks ja väiketootjad välja ei sureks, tuleks luua ettevõtjatele stabiilsem keskkond.
Ta toob välja, et vilja hind on kolmekordistunud, samuti elekter ja kütus. „Hetkel on seis selline, et paljudel väiketootjatel on valik, kas tõsta hindu või uksed sulgeda, aga kuna väiketootjate hinnad on võrreldes tavapoodidega juba niigi kõrged, siis ühel hetkel ei jõua tarbjad enam tooteid osta ja tuleb ikkagi uksed sulgeda,“ sõnab ta.
Suti meelest oleks vaja stabiilsust, ühekordne abi ei ole lahendus. „Kui riik tahaks, et toidutootmine jätkuks ja väiketootjad välja ei sureks, tuleks luua ettevõtjatele stabiilsem keskkond,“ rõhutab Sutt.
Ei tea, kas tasub universaalteenuse peale loota
„Viimane piir on saabumas, kulud jooksevad üle tulude, aga veel pole püssi põõsasse visanud. Kui elekter tagant ära on või see tootmise üüratult kalliks teeb, siis pole ka must stsenaarium välistatud. Kui kulusid katta ei saa, tuleb meierei tõepoolest kinni või pausile panna,“ räägib Eesti tuntuim mahetootja Juhan Särgava Saidafarmist. „Esimene lahendus on kulukamad tooted sortimendist välja jätta. Praegu on kõhklemise aeg sarnaselt paljude teistega.“
Lamba- ja kitsekasvataja Marge Salumäe ütleb, et nemad on asunud oma talu ümber struktureerima muu hulgas sellepärast, et kohalikku käsitöötoitu on inimestel rahaliselt raske osta. „Kordades on tõusnud sööda hind ja juustu valmistamiseks vajaliku elektri hind. Samas on kahtlane, kas juustu hind poes nii palju saab tõusta,“ ütleb ta, lisades, et elame turumajanduses ja tuleb kohaneda.
Mätiku talumeierei perenaine ning talumeiereide liidu juht Mirjam Pikkmets kinnitab, et tema meierei küll töötab, aga elektrikulud on suured: „Olen seitse aastat meiereid pidanud ja tekitanud endale hea sortimendi, seetõttu oleks ääretult tobe see kinni panna.“
See ongi tema meelest suurim tragöödia: väikemeiereid on õppinud valmistama väga häid ja järjest keerukamaid tooteid, teinud meeletu tootearenduse ning leidud turustuskanalid, ja kogu selle hiigeltöö nullivad ära meeletud sisendhinnad.
„Eks näeb, mida see universaalteenus meile toob,“ kaalutleb Pikkmets. „Ei oska veel selle peale ka loota.“
Ohus on kogu maakarja säilimine
„Eesti maatõugu lehmi kasvatavad peamiselt väike- ja mahetootjad, kellel on tekkinud tõsised raskused piimatootmise jätkamiseks,“ selgitab EMK seltsi tegevjuht Ege Raid. „Piimatootmine on üks kõige energiamahukam põllumajandusharu: vähemalt kaks korda päevas lüpsmine, piima jahutamine ja hoiustamine energiakulukates mahutites. Juba on suurte energia hindade tõttu tegevuse lõpetanud vähemalt kolm maakarja kasvatajat, mille tagajärjel on põhikari sellel aastal vähenenud 12 protsenti.“
Juba on suurte energia hindade tõttu tegevuse lõpetanud vähemalt kolm maakarja kasvatajat, mille tagajärjel on põhikari sellel aastal vähenenud 12 protsenti.
Eesti ajaloolist maakarja asuti päästma juba 1990. aastatel. Nüüdseks on jõutud korraliku seltsi, tõuraamatu, aretusprogrammide ja aretustööni. Ege Raid rõhutab: „Selleks et tagada meie väärtusliku põlistõu säilimine, on hädavajalik leida võimalus väiketalupidajate elektrienergiakulu toetuseks.“
Maakarja kasvatajate hinnangul oleks väga vajalik elektrikompensatsioon tagasiulatuvalt. Raid on arvutanud, et 2021. ja 2022. aasta juuni- ja juulikuu võrdluses on piimatootmise elektrikulu tõusnud 120 protsenti, samas toorpiima kokkuostuhind on tõusnud vaid 39 protsenti. Aasta tagasi oli see 327 €/tonn ja praegu 457€ /tonn.
„Oluline on siinkohal rõhutada, et Eesti põllumajandusettevõtted tegutsevad ELi ühisturul, mis tähendab, et kõikide teiste Euroopa Liidu riikide rakendatavad abimeetmed, mis aitavad leevendada energiakriisist tingitud olukorda ja soodustada toidutootmist, halvendavad meie tootjate positsiooni turul,“ seisab kirjas ka pöördumises.
