Torudes olnud gaas oli metaan, mille kliimajalajälg on märksa suurem kui süsihappegaasi ehk CO2 puhul.

Kogu Taani riigi CO2 emissioon oli 2020. aastal kokku ligikaudu 45 miljonit tonni, s.t lekete kliimamõju vastab 32 protsendile Taani kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Nord Stream teatas Taani energiaagentuurile, et mõlemad Nord Stream 1 torujuhtmed sisaldasid 300 miljonit kuupmeetrit maagaasi. Nord Stream 2 torus oli 178 miljonit kuupmeetrit maagaasi.

Torujuhtmete lekked toimusid rahvusvahelistes vetes. Kaks lekkekohta asuvad Taani ja teised kaks Rootsi majandusvööndis.

Nord Stream gaasitorust ja sellest, mis juhtus loe lähemalt: Vene–Saksa gaasitorudes loksub nüüd Läänemere vesi.