1980. aastate keskel, kui Kalle Adler veel Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis maaparanduse mehhaniseerimist õppis, käinud Godsman seal omale praktikante valimas. Toonasest põllumajanduspraktikast Šotimaal saigi alguse meeste pikaajaline koostöö, mis päädis ühise ettevõttega Järvamaal Abajal.

„90% Šotimaa viskist tehakse Godsmani turbaga, sest linnaseid kuivatatakse turbatulega, nii et ehtne Šoti viski saab turbamaitse,“ selgitab Kalle Adler.

Ta lisab, et firma omanik on siiski põline põllumees, kelle farmis Šotimaal peetakse nii piimakarja kui lihaveiseid.

Kasulikud investeeringud

Abaja farm loeb oma tegevuse alguseks 1993. aastat, kui Koeru sovhoosi reorganiseerimise käigus moodustati Abaja põllumajandusühistu. Mõned aastad hiljem ostis selle šotlane Neil Godsman, kes kutsus ka Kalle Adleri firmasse tööle.

„Omaniku põhimõte on, et ta ei vii kasumit Eestist välja, kogu kasum investeeritakse kohapeal ettevõtluse arendamiseks.“

Kalle Adler

Alguses oli vanas ühistus 68 piimalehma, maad 10 hektarit ja 16 töötajat.

„Praegu harime 1260 hektarit maad, meil on 250 looma ja kogu töö teeme ära viiekesi,“ toob esile Kalle Adler – teravili ja raps kasvab enam kui 1000 hektaril. Lisades, et firmas töötab ka tema abikaasa Terje, raamatupidajaks on tütar Hedi ning poeg Oskar käib koolivaheaegadel abiks kive koristamas ja trimmerdamas.

Kuna eakas välisomanik eriti tihti farmis kohapeal ei viibi, ongi kogu ettevõtmise juhtimine ja hea käekäik Kalle Adleri vastutada. „Omaniku põhimõte on, et ta ei vii kasumit Eestist välja, kogu kasum investeeritakse kohapeal ettevõtluse arendamiseks,“ tunnustab Kalle Adler šoti ärimeest.

Nii on ettevõte saanud investeerida kaasaegsesse tehnikasse põldudel, uude laohoonesse ning viljakuivatisse. Need investeeringud on aidanud ettevõtet paremini majandada. Selle firma edulooks ongi efektiivne majandamine. Ei ole ju igapäevane, kui nii suures mahus ettevõtlust saab edendada vaid viie töötajaga. Neil on väga korralik tehnika ja hooned ning pealegi on maad kõik ühes tükis.

Geneetika Šotimaalt

Viljakasvatuse kõrval peetakse Abaja farmis lihaveiseid, kus silmapaistev aretustöö ja lihaveisekasvatus pälvis vabariikliku tunnustuse. Nimelt sai Abaja Farmi loomakasvatusjuht Tiia Riis Maaelu Edendamise Sihtasutustelt tänavu aasta algul parima lihaveisekasvataja tiitli. Kõrge tunnustuse taga on Tiia Riisi aastatepikkune hoolikas tõuaretustöö.

„Lihaveistega alustasime 2006. aastal, kui ostsime esimesed aberdiin-anguse tõumullikad Šotimaalt,“ toob esile ettevõtte juhataja. Ta lisab, et lihaveised valisid nad seetõttu, et väärindada mitusada hektarit sellist rohumaad, mis viljakasvatuseks ei sobi.

Praegu on aberdiin-anguste põhikarjas sada amme, kokku on 220 tõupuhast lihaveist.

Loomakasvatusjuht Tiia Riis ütleb, et loomadel on lühike paaritusaeg ja saab müüa ühtlasi partiisid. Abaja farmist on tõuloomi müüdud tõuloomakasvatajate ühistu kaudu juba 16 riiki, läbi aegade kõige rohkem Maltasse ja Türki.

Maaleht, 8. september

KANDIDAAT

KALLE ADLER

OÜ Abaja Farm.

Järvamaa.

Teravilja- ja rapsikasvatus, lihaveisekasvatus.

Maad haritakse 1260 ha, sellest omandis 970 ha. Rohumaad 280 ha.

Keskmine nisu saagikus 6,5 t/ha, rapsi saagikus 3,5–4 t/ha.

Aberdiin-anguse tõugu lihaveised. 220 lihaveist.

Kaasaegne tehnoloogia.

Viis töötajat.

Esitaja: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts