Margus Timmo on Kagu-Eestis tuntud ettevõtja, kes laia haardega tegutseb mitmes valdkonnas hotellimajandusest metsanduseni. Juba aastaid on ta MTÜ Setomaa Liit juhatuse esimees, seistes missioonitundeliselt oma kodupiirkonna arengu eest.

Mees rõhutab, et Setomaa Liit on toonud piirkonda ligi miljon eurot programmide raha kohaliku elu edendamiseks.

Ühistulise tegevuse mõõtme on selles maakonnas saanud ka mustasõstraistanduste rajamine Margus Timmo eestvedamisel, nii loodi üheksa marjakasvataja ühistöös tulundusühistu Seto Aiad, kus kasvatatakse musti sõstraid 43 hektaril.

Toimetab istanduses oma perega

Kesksuviti käib Timmo talu istanduses kibekiire sõstarde korjamine marjakombaini abiga. Viie lapse isal Margus Timmol on hooajal abiks ikka oma lapsed, sugulased ja sõbrad, nii et võõrtööjõudu palgata tal pole vaja.

„Kui kõik istandused üle Eesti marja kandma hakkavad, siis saame maheda musta sõstra ekspordiks vajaliku mahu kokku.“

Margus Timmo

Marjakombainiga läheb koristus hoogsalt: oksad painutatakse alla, trumlis raputatakse oksi, nii et mustad sõstrad kukuvad transportöörile, ventilaator puhub marjad lehtedest puhtaks ja puhas mari kukub kasti.

Peremees meenutab oma marjakasvatuse algust, kui maaülikooli uuring tõi välja, et Setomaale sobib uue viljana väga hästi must sõstar, mida siin pole varem suuremas mahus kasvatatud.

„Must sõstar tundus meie jaoks põnev – vähe käsitsitööd, sobiv mullastik ja väikesed põllud,“ meenutab mees, kuidas nad eelnevalt uurisid ka lähiriikide sõstrakasvatust Poolani, kus mehhaniseerituse tase oli silmatorkav.

Timmo rõhutab, et nemad Setomaal kasvatavad peamiselt mahedaid musti sõstraid, kuna nende hind on tavasõstarde omast kõrgem, kuigi saagikus väiksem.

Seitse aastat tagasi rajatud Timmo talu maheda musta sõstra istandus on aastatega on laienenud üheksale hektarile, nii on tal praegu seitsme-, viie- ja kolmeaastased istandused, kokku 38 000 põõsast, enamik keskvalmivad sordid.

Vaja on veel tuhandeid tonne

Mahemahlu turustab Timmo Lõuna-Eesti lasteaedadele ja koolidele, tema sõnul on mahemarjale turgu küll, aga suuremat tulu tooks eksport välisriikidesse, kui vaid mahud järele tuleksid.

„Kui meil oleks mitusada tonni mahedat musta sõstart, oleks eksport Aasiasse avatud, seal on mahemarja järele suur nõudlus,“ avab Timmo tulevikuperspektiive. Ta on juba aastaid propageerinud musta sõstra kasvatamist, rõhutades, et meil on selle marja jaoks ideaalne kliima.

Setomaa mehed on ühiselt rajanud Obinitsasse külmkambri, et marju jahedas ja külmutatuna hoiustada. Külmkambrit plaanitakse laiendada mahlade-püreede töötlemiskeskuseks.

Timmo arutleb, et praegu laiendatakse maheda musta sõstra istandusi ka Ida- ja Lääne-Virumaal, Viljandimaal, mujalgi Eestis. Nii ei tundu mahesõstra eksport lähitulevikus Aasiasse sugugi utoopilise ettevõtmisena, kui ühiselt asja ajada.

„Loodame, et kui kõik need istandused üle Eesti marja kandma hakkavad, saame maheda musta sõstra ekspordiks vajaliku mahu kokku,“ ütleb Margus Timmo.

Maaleht, 11. august

KANDIDAAT

MARGUS TIMMO

OÜ Konspek.

Võrumaa.

Musta sõstra kasvatus 9 ha-l, saagikus üle 2 t/ha.

Mahetootmine, aastatoodang 18–25 t marju.

Marjade töötlemine mahemahlaks, 10 t mahla.

Kaasaegne marjakasvatus- ja koristustehnoloogia.

Üks töötaja, neli hooajatöötajat.

Esitaja: Maaleht

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid