Endised sportlased Kermo Rannamäe ja Linda Pajo on rajanud Läti piiri äärde tüüringi tõugu kitsede farmi, toodavad kitsepiimast mitut sorti juustusid ja on loonud ka digitaalse kitsekarja.
„Meil on Euroopa moodsaim kitsefarm,“ kinnitab Andri-Peedo talu perenaine Linda. Peremees Kermo aga lisab: „Meil on tüüringi tõugu kitsed – nii võib öelda, et siin on Euroopa suurim tüüringi kitsefarm.“ Oleme Misso vallas Kimalasõ külas, kus Andri-Peedo noor talupere on rajanud uhke tootmiskompleksi, mis ühendab nii kitsefarmi, piima töötlemist kui toodete müüki. Hoone ühte ossa on ehitatud ainulaadne küün-kuivati, kus heina kuivatavad ventilaatorid. Sealt viib katusealune kraana sööda loomadele ette. „Selles küün-kuivatis saame väga kvaliteetse heina,“ selgitas Kermo Rannamäe. Lisades, et nende kitsed söövad ainult maheheina, nii saadakse parema maitsega juustu.
Kitsepiima-camembret gurmaanidele
Andri-Peedo talus lüpstakse kitsi kaks korda päevas ja nad annavad 2–4 liitrit piima. „Kokku saame päevas 600 kg piima, sellest saab 60 kg juustu,“ teatas perenaine.
Piim jõuab lüpsiruumist meiereisse, kus see pastöriseeritakse ja pakendatakse. Osa piima läheb juustuks ja jõuab laagerdusruumi. Kohapeal on perel ka loomade tapapunkt.
„Meie ettevõtmine on pidevas arengus. Meil on põnev ja õpime kogu aeg midagi juurde.“
„Meil on kolme sorti laagerduvaid juuste – nii lisandiga kui ilma,“ tõi esile perenaine. Kogu sortiment on aasta ringi müügis. Müüakse kõvasid juuste, praejuustu, hallitusjuuste. Müüki läheb ka kitsepiim, samuti tehakse jogurtit.
Viimati pälvis Andri-Peedo talu praejuust kitsepiimast ajakirja Oma Maitse lemmiku tiitli „Parim piimatoode 2022“. Tootevalikusse on jõudnud ka camembert-tüüpi valgehallitusjuust, mis on maitselt mahe ja õrnalt pähkline. Tooteid turustatakse koos Nopri Talumeireiga, need on müügil suurimates kaubakettides.
Mis imeloom on digikits?
Suvehooajal oli talus pea iga päev mõni külastaja või turismigrupp moodsat kitsekasvatust ja haruldasi pruunikarvalisi tüüringi kitsi uudistamas. Nii tegeldakse talupidamise kõrval ka agroturismiga. „Võtame külastajaid vastu ja väga innustav on saada inimestelt tagasisidet meie ettevõtmiste kohta,“ tõdes Linda Pajo.
Tänavu suvel lõi Andri-Peedo talu päriskarja kõrvale ka digikitsekarja, et huvilised saaksid nende loomapidamisest sotsiaalmeedia kaudu osa ja võiksid endale osta virtuaalse kitse.
Digikitse omamine teatud summa eest toimib kui virtuaalne väärtpaber, mida saab emiteerida vastava platvormi kaudu. Digikarja loomine annab kitsekasvatajatele võimaluse saada lisarahastust oma ettevõtluse edendamiseks.
„Digiloomad on uus põnev teema – nii tullakse appi väikestele taludele, kes on raskustes. Me tegime oma talu juurde digikarja, et anda natuke hoogu meie tegevustele ja saaksime enam tooteid klientideni viia,“ selgitas perenaine.
„Kõik inimesed, kel ei ole võimalust endale looma soetada, saavad nüüd omale digikitse osta ja sellega ka meie talu toetada,“ teatas peremees Kermo. Digikitse omaniku kasu on see, et nad saavad soodustusi toodete ostul.
