Raps kasvas tänavu hästi, aga talinisu jäi kehvaks – nii hindas saagiaastat Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Eino Viikoja, kes viljakoristuse hooajal toimetas põldudel koos oma nelja pojaga.
Põuaste ilmadega käis Viru-Kabala põldudel kibekiire viljakoristus. Osaühingu AWE & ASER hiljuti soetatud võimsa John Deere'i kombaini roolis oli Eino Viikoja poeg Ragnar.
„See on võimas masin, heedri laius on üheksa meetrit, nii et poistel on lausa lust selle kombainiga vilja võtta, aga mind nad nii uhke kombaini rooli naljalt ei lase,“ muheles pereisa Eino Viikoja. Peremees ise oli tulnud kuivati juurest veoautoga, et värskelt koristatud vili peale võtta ja kuivatisse viia.
„Minu vanemad pojad Aigar ja Allar töötavad alaliselt siin Varisoo talus, aga nooremad pojad Ragnar ja Rain veel õpivad kõrgkoolides,“ rääkis Eino Viikoja. Ta lisas, et põllutöödele appi on võetud vaid üks töötaja. Ja loomulikult toob pereema Anneli perele lõunasöögi põllule.
„Mul on hea meel, et saan oma põllutööd teha ja minu poisid on nii tublid – õpivad ja arendavad maaelu ja viljakasvatust edasi,“ ütles pereisa Eino Viikoja.
Põldudel erinev saagikus
Viikoja pere tegemised Varisool on jagatud mitmeks ettevõtteks. Varisoo talu kuulub nüüd poeg Ragnar Viikojale, kes on Eesti Maaülikooli doktorant ja juhib ka Eesti Seemneliitu. Peremees Eino Viikoja ise toimetab viljapõldudel peamiselt AWE & ASERi osaühingu kaudu, kus ta on osanik koos abikaasa Anneliga, kes tegeleb firma raamatupidamisega.
„Mul on hea meel, et saan oma põllutööd teha ja minu poisid on nii tublid – õpivad ja arendavad maaelu ja viljakasvatust edasi.“
Teravilja on Eino Viikoja kasvatanud 35 aastat, praegu haritakse maid juba üle tuhande hektari.
„Talinisu, -oder ja -raps on põhilised kultuurid, mis annavad meile toodangut siis, kui talv on hea,“ selgitas Viikoja. Suviviljadest kasvab oder, nisu, kaer. Lisaks on hernest ja lutserni.
Rapsisaagiga on peremees väga rahul. See kasvas tal ligi 180 hektaril ja kohati saadi rapsi isegi viis tonni hektarilt. Osa vilja on tal juba ette ära müüdud fikseeritud hinnaga. Nii fikseeris ta sada tonni rapsi hinnaga ligi 600 eurot tonnist.
„Kogu vilja müün läbi Kevili,“ sõnas Viikoja, kes on Kevili tulundusühistu asutajaliige ja juba aastakümneid selle ühistu kaudu tegutsenud. Osaühingu lutsern tehakse siloks ja müüakse samuti läbi Kevili, silo läheb Aafrikasse.
Karjamaadel mahelihaveised
Lisaks teraviljale kasvatab Viikojade pere lihaveiseid. Neil on sadakond lihaveist, kes nosivad koduümbruse karjamaadel. Lihaveisekasvatuse eest vastutab perenaine Anneli Viikoja.
Igal aastal müüakse lihaveisekasvatajate seltsi kaudu 70–80 pullvasikat, vanemad lehmad lähevad lihaks. Mullu müüdi ka 50 ammlehma, sest soovitakse karja uuendada.
Pere tahab karjaaretuses minna üle tõupuhaste limusiinide kasvatusele, sest tõuloomade eest saab paremat hinda.
Peremehele teeb aga muret, et maid ei jätku, sest kinnisvarafirmad tungivad jõuliselt põllumaadele, napsates maaharija eest paremad tükid kõrge oksjonihinnaga ära.
„Me nuumame kinnisvarafirmasid, kes ostavad maid kokku ja rendivad meile siis tagasi nii kõrge hinnaga, et võtavad meilt ära kõik toetused – nii pindala- kui rohestamise toetuse,“ kritiseeris Eino Viikoja. Tema hinnangul tuleks maapoliitikat muuta, et maa jõuaks maaharijani ikkagi otse, mitte läbi vahendajate.
Maaleht, 1. september
