NAERIS | Lühenda oma kõne mõtteni!
*
FÖLJETON | Kui võim lööb pähe
Tuttav ametnik oli mureliku näoga. Olin nõus teda ära kuulama. Kinnitas, et ei taha kellegi peale kaevata, aga üks inimene teeb muret. Nende ameti endine peadirektor. Oli kaks ametiaega, kolmandaks ei valitud. Konkursiga tuli noorem.
Uuel juhil on uued plaanid, uued ideed. Vana direktor aga paistab ennast endiselt pidavat valdkonna parimaks asjatundjaks. Võtab aktiivselt sõna teles, raadios, ajakirjanduses. Nimega mees, igal pool antakse esinemiseks ruumi. Ja siis ta pikalt ja laialt selgitab, mis tehakse valesti, kuidas peaks õigesti tegema. Kriitikat meeldib kõigile vahendada, see toob lugejaid-kuulajaid juurde.
„Meie ise saame aru, et uue juhiga oleme edasi liikunud, aga peame lugema, et oleme tagasi läinud,“ oli kogenud ametnik ebaõige kritiseerimise pärast nördinud.
Rahustasin ametimeest. Ütlesin, et see on täiesti loomulik nähtus. Nii võib mõne teise kõrge tegelasegagi juhtuda.
„Kuidas?“ ei tahtnud kogenud ametimees aru saada.
Seletasin. Saad aru, kõrgel tegelasel on raske oma rollist välja tulla. Oled kaua oma ametis olnud, sul on tekkinud tunne, et oled oma alal kõige targem ja tahad teisi õpetada. Mida kõrgem ametnik, seda targem. Tõin näite, et kui mõni president või minister ametist ilma jääb, on see asjaosalisele suur löök. Kõik kuulasid sind, kõrvad kikkis. Kui oled ametist prii ja sul võib isegi olla veel sekretär ja auto kasutamise õigus, siis juhtimises sa enam kaasa rääkida ei saa. Ei olegi enam muud võimalust kui meedias arvamust avaldada. Laiale publikule. Et kõik saaksid aru, et olid geniaalne juht.
Ma ei tea, kas vana ametimees mõistis või mitte. Lubas järele mõelda.
KIRJATSURA
LOOSUNG | Lühenda oma kõne mõtteni! HEIKI RAUDLA Viljandist