Hindrek Riikoja: sõjas langenute ümbermatmine on tsiviliseeritud inimeste kohustus – seda oleks pidanud juba ammu tegema

Eestis on üle saja sõjahaua, kuhu on maetud teadmata hulk inimesi – nii lahingutes hukkunuid kui ka punaterrori ohvriks langenuid või lihtsalt sõja hammasrataste vahele jäänuid. Kampaania korras nende ümbermatmine on ainuõige tegu.

Palju on räägitud sellest, et teist maailmasõda ja toonaseid nõukogude vägede tegusid ülistavaid mälestusmärke on Eestis lubamatult palju. On Eesti riigi nõrkus, et neil on lastud nii kaua häirimatult seista, kuigi mingisugust põhjendust nende püsimisele tegelikult ei ole olnud. Otsustajatel oli lihtsam küsimusega mitte tegeleda, kuigi riikliku eneseväärikuse tõttu oleks meie avalik ruum pidanud neist juba ammu vabanema.

Inimlikult vaadates on sama laiduväärne, et varem ei ole tegeldud ka sõjahaudadega. Seal oma viimse puhkekoha leidnud inimesed lihtsalt ei vääri seda, et nende nimetuks hauaks on täiesti sobimatud paigad. Sõjas langenute ja hukkunute ümbermatmine on meie kui tsiviliseeritud inimeste kohustus – seda oleks pidanud juba ammu tegema.