Eelmisel laupäeval esimese lume ja libedusega Paide laadale sõites tekkis plaan, et niipea kui autost välja saan, võtan kohe ühe kuuma glögi, otsin jõulumuusikaga paiga ning sätin end lume ja jõulude lainele.
Paraku nii see ei läinud, kuna jõulumeeleolu ajaloolises laadalinnas veel ei valitsenud. Küll aga olid end talvise kaubaga varustanud pea paarkümmend laadamüüjat, nii et seda, mida saabunud külmadega selga, jalga, kätte või pähe panna, leidus suures valikus.
Paksud joped olid hinnaga 40–60 eurot. Neid oli punaseid, kollaseid, siniseid, lillasid ja üldse igat värvi, kahisevaid ja tavalisi ning läbi tepitud või ilma tepinguteta. Valida võis kas hariliku või karvase kapuutsiäärega ning lühema või pikema variandi vahel. Pakuti ka pikki sooje veste, mis just sel sügisel moehitiks saanud ja mugavad ning praktilised on.
Soojad madalad saapad, mida hea pikkade pükste alla panna, maksid 22–25 eurot. Enamik olid nööriga reguleeritavad ning talla alt paraja mustriga, et libedatel teedel kukkumist vältida. Müüjad tunnistasid ausalt, et sees on ikkagi kunstkarusnahk, mitte ehtne lambanahk. Vastasel juhul oleksid ka hinnad teised.
Küll olid pakkumisel erineva tegumoega lambavillast sisemusega soojad kootud pätukad ning nahast toasussid. Hinnad kõikusid olenevalt tegumoest 12 ja 18 euro vahel paar, nii et täiesti taskukohased.
Lisaks tekitasid nostalgiat ja natuke ka ostuisu kaasaegsed vasted omaaegsetele viltbotikutele, ehk siis jalavarjud, mida omal ajal nimetati „pensionärid“ või „jumalaga, noorus“.
Sooje pükse pakuti ka. Valida sai nii sooja voodriga väljas käimise pükse kui ka seest karvaseid retuuse.
Loomulikult olid väljas soki-, kinda- ja mütsimüüjad. Armas oli vaadata toredat vanamemme, kes müüs omakootud villaseid sokke – tavalisi ja pikema säärega, tavalises või pitskoes. Ilusamate sokkide eest küsis ta 20 eurot.
Härra tema kõrval pakkus paksemaid ja kallimaid sokke hinnaga 20–30 eurot paar. Sokkidele olid sisse koorud ilusad talvemustrid või roosimustrid ning müüja kinnitusel sisaldasid need ka alpaka- või koeravilla.
Laadaplatsi teise otsa jõudes haaras silm siiski ka paari jõulukauba letti, kus müügil kenad ja taskukohased jõulutekstiilid – peamiselt laudlinad, kuid ka elektriküünlad. Neid mõlemaid, muide, osteti päris hoolega. Lisaks rõõmustasid seal silma ka patareidega päkapikud, kes liigutasid pead ja hõikasid „ho-ho-ho-hoo“ ning „merry christmas!“.
