NAERIS | Lahke jalgpallikohtunik jagab rohelisi kaarte

FÖLJETON | Koera elu

Mina linnakoera ei pea. Kassi ka mitte. Olen maalt pärit. Lapsepõlves olid isakodus nii koer kui kass. Elasid õues. Koer oma kuudis, kass aidas. Üheski talus ei peetud koera ketis ega kassi toas. Mõlemad loomad tahavad olla vabad. Talitada omatahtsi. Külalise tulekust andis koer haukumisega märku. Lõhna järgi tundis ära, kas tuttav või võõras. Võhivõõra või joodiku peale ei lõpetanud enne haukumist, kui pereliige käskis.

Nüüd rääkis naabermajas elav Markus, kes on ka maalt pärit, et tema sai linnakoera käest pureda. Nende maja ühes korteris peetakse koera. Hommikul läheb pererahvas tööle, koer jäetakse üksi koju luku taha. Päeval hakkab koer ulguma, igav on, tahaks välja. Välja ei saa. Looma hoitakse tahte vastaselt vangis. Loomulikult ajab see looma vihaseks.