Toomapäev tõi pühad tuppa

Toomapäev ja talvine pööripäev langevad peaaegu kokku ning seetõttu on toomapäeva peetud ka päikeseaasta lõpupäevaks.

Muistsetel aegadel peeti seda kriitiliseks ajahetkeks, mil valgus võidab pimeduse. Et päikesele ja valgusele jõudu kindlustada, oli mitmeid rituaale. Oli hulk ohvrikombeid ja loitse, millega pöörduti Tooma kui karjakaitsja, põua ja pikse eest hoidja poole.

Oluline oli ka mustuse ja laiskuse tõrje maagia, et uuel aastal sellest vabaneda. Selleks algasid taredes suurpuhastused, mille käigus pesti üle isegi sauna kerisekivid. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis kuni jõululaupäevani. Mõnel pool oli toomapäevaks juba õlu valmis ja tahmase näoga Toomad käisid seda naabritele pakkumas ning ühtlasi tantsu löömas.