Ukraina päästjad esmaspäeval Odessa lähedal kustutamas Vene raketi tabatud elektritaristut.

FOTO: Ukraina riiklik päästeteenistus | Scanpix

08.12.2022, 00:05

Sanktsioonid kehtivad, aga importsisuga raketid lendavad Ukraina pihta

Vrakkide uurimine näitab, et Venemaa on saanud kasutada kindlaid ja stabiilselt toimivaid kanaleid välismaalt võtmekomponentide hankimiseks.

Argo Ideon argo.ideon@maaleht.ee

Näiteks pommilennukeilt õhus välja lastavaid Kh-101 tiibrakette asuti projekteerima juba Nõukogude Liidu lõpuajal, ent Vene armee relvastusse jõudsid need ca 15 aasta eest. Tegevusraadius ulatub 3000 kilomeetrini, rakett ühes lõhkepeaga kaalub ligi kaks ja pool tonni. Tegu on juhitavate relvadega, nende trajektoori saab ka lennu ajal muuta ja raketid on võimelised tabama sihtmärki 5–50 meetri täpsusega.

Allatulistatud ning Ukrainas uuritud raketitükkide ja -vrakkide põhjal on ilmne, et osa neid rakette on Venemaal toodetud juba pärast sõja algust. Ühendkuningriigi ettevõte, uurimiskeskus CAR (Conflict Armament Research) viis juba tänavu kevadel ja suvel läbi põhjaliku analüüsi Ukrainast saadud Vene relvasüsteemide, sh rakettide (ka tiibrakettide Kh-101), droonide, õhukaitsesüsteemide jms kohta. Tänavu septembrikuuks oli CAR tuvastanud Vene relvasüsteemides 650 erinevat välismaal toodetud komponenti kokku 144-lt väljaspool Venemaad asuvalt ettevõttelt, millest osa oli väljunud tehastest alles 2021. aastal.