
Ukraina päästjad esmaspäeval Odessa lähedal kustutamas Vene raketi tabatud elektritaristut.
FOTO: | Scanpix
Vrakkide uurimine näitab, et Venemaa on saanud kasutada kindlaid ja stabiilselt toimivaid kanaleid välismaalt võtmekomponentide hankimiseks.
Näiteks pommilennukeilt õhus välja lastavaid Kh-101 tiibrakette asuti projekteerima juba Nõukogude Liidu lõpuajal, ent Vene armee relvastusse jõudsid need ca 15 aasta eest. Tegevusraadius ulatub 3000 kilomeetrini, rakett ühes lõhkepeaga kaalub ligi kaks ja pool tonni. Tegu on juhitavate relvadega, nende trajektoori saab ka lennu ajal muuta ja raketid on võimelised tabama sihtmärki 5–50 meetri täpsusega.