Toomas Pauli jõuluessee: minuvanused mäletavad veel, kui suurt heameelt tegi saada pakk kaneeli

See on tõsi, et jõulud tuletavad meelde lähedasi ja kohustust nende peale (korraks) mõelda. Aga tõsi on ka see, et paljud on täiesti üksikud ning nendel on pigem valus teiste rõõmule mõelda.

Olen aastakümneid tegelenud Uue Testamendiga. Mida tuttavamaks ma saan apostel Paulusega, seda suuremaks kasvab mu lugupidamine ja imetlus selle mehe mõtete sügavuse ja avaruse ees. Samas on see temas ühendatud alandlikkusega.

Ta kirjutas: „Kuigi ma olen kõikidest sõltumatu, hakkasin ma kõikide teenriks, et ulatuda nii paljude juurde kui võimalik. Juutidele ma olen saanud juudiks, et võita juute, Seaduse all olijatele – ehkki ma ise küll ei ole seadusealune – olen saanud seadusealuseks, et võita seadusealuseid. Seaduseta olijatele ma olen saanud seadusetuks – ehkki ma ise ei ole ilma Jumala seaduseta, vaid Kristuse seaduses –, et võita neid, kes elavad Seaduseta. Nõtradele olen ma saanud nõdraks, et võita nõtru. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõningaidki päästa“ (1Kr 9:19-23).