VALIMISED VANASTI | 1999. aasta lumine pastoraal ja negatiivne eelarve
Peaminister Mart Siimanni ametis jätkamise soovile ei olnud määratud täituda.
Enne 1999. aasta valimisi oli Eestis võimul Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse vähemusvalitsus, mida juhtis peaminister Mart Siimann. Valimisteks valmistudes eeldas Siimann, et tal on võimalik valitsusjuhina jätkata. „/.../ korraliste valimiste puhul väga suuri nihkeid ei tule. /.../ ei saa võimule tulla erakond, kes tahaks Eestis ühiskonnas teha järsku pööret.“ (Õhtuleht, 1998)
Valimiskampaania taust oli see, et 1997. aasta sügisel tabas Eestit esimene sõjajärgne börsikrahh ning juba teine panganduskriis, pankrotti läks Eesti Maapank. 1998. aastal lisandus Venemaa kriis, millel oli siinsetele ettevõtetele suur mõju, kohalikud suurpangad läksid Rootsi omandusse.
Valimiskampaanias oli suur osa televisioonil. Isamaaliidu valimisloosungiks oli „Parema elu nimel“, nende reklaamsaade algas mängivate laste pildikesega ja taustal kõlas „Ei ole üksi ükski maa“. See kõik kõlas kui talvine pastoraal, kus lapsed valmistasid savist losse ja juttu jätkus kauemaks.
Taresse astub sisse praegune haridusminister Tõnis Lukas. „Kadri, kas Toompeale tuled?“ – „Tulen küll, kui rahvas valib,“ vastab Isamaaliidu poliitik Kadri Jäätma. Järgnevalt tegi asja Jüri Mõis, valimisjärgne siseminister. Temalt küsitakse, kuidas paljude lastega saaks jõukalt toime tulla. „Ma arvan, et ega seda raha ei saa ka ülemäära tähtsaks pidada,“ märgib seepeale endine hansapankur Mõis ja soovitab ausalt tööd teha, küll siis kõik sujub.
Taresse astub sisse praegune haridusminister Tõnis Lukas. „Kadri, kas Toompeale tuled?“
Maarahva Erakonna valimissaates näidatakse omakorda lumist metsa ja muidugi erakonna esimeest Arnold Rüütlit. Kampaania ajal oli tegu olulise valitsusparteiga, 1999. aasta valimistel saadi koos Maaliiduga kandideerides seitse kohta ja jäädi opositsiooni. Hiljem sai sellest kõigest Rahvaliit ja nüüd EKRE.
Praegusel ajal võib tunduda veidi ootamatu, et on olnud ka selline aeg, kus kaabu ei sümboliseerinud EKREt, vaid 1999. aastal kõndis poliitikuist sellega hoopis isamaaliitlane Toivo Jürgenson...
KMÜ ja Siimanni valitsus oli 1999 kevadvalimistele vastu minnes langustrendis, kaotades toetuspinda ja selle read hõrenesid. Populaarne välisminister Toomas Hendrik Ilves lahkus sügisel valitsusest tegema oma Rahvaerakonda, millest valimisteks said juba Mõõdukad ehk nüüdsete sotside eelkäija.
Siimanni valitsus tegi majanduskriisist hoolimata optimistliku eelarve, aga 1999. aasta kevadeks oli selge, et see oli ebareaalne. Pärast valimisi tuli võimule kolmikliit Isamaaliit–Reformierakond–Mõõdukad, kes asus keset aastat tegema suurt rahakärbet: negatiivset eelarvet ehk ametlikus pruugis säästueelarvet.
