Rein Lang Edgar Savisaarest: suurte isiksuste isiklik saatus on enamasti traagiline

Alati kui pilti astub Edgar Savisaar, meenuvad mulle vene poeedi Vladimir Majakovski luuleread inimesest ja aurikust.

Edgar Savisaar oli vaieldamatult erakordne isiksus. Kõigi oma veidruste, nõrkuste ja tujudega. Nagu enamik ajaloolisi poliitikuid, kelle teod hiljem ajalooraamatutesse kirjutatakse. Tema puhul vaheldusid samas pooltunnis sädelevad ratsionaalsed analüüsid tihti lapsiku pliiatsiloopimisega ja assistendi peale kärkimisega. Ta võis poliitilise arutelu käigus solvata oma võitluskaaslast ja paar minutit hiljem avalikult vabandust paluda.

Ta võis ratsionaalselt arutleda globaalsete probleemide üle ja lülituda sujuvalt kirega üle tähtsusetule pisiasjale. Ja infotulvas, kus me elame, hakkavad need pisiasjad suuri asju varjutama. Saatan on peidus detailides, nagu tavatseb öelda Siim Kallas.